Tehumardi lahing

Ööl vastu 9. oktoobrit 1944 peetud meeleheitlikus käsitsivõitluses taganevate Saksa vägede ja Eesti Laskurkorpuse meeste vahel leidis lõpu ligi 400 meest. Tegu oli ühe Teise Maailmasõja veriseima lahinguga Saaremaal.

Septembris 1967 avati mõõgakujuline betoonist ja dolokivist Tehumardi mälestussammas (autorid Riho Kuld, Allan Murdmaa, Matti Varik). Samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. aastal. Tolleaegsed punavõimud muutsid kunagise lahinguvälja vahetu naabruse Nõukogude sõjaveteranide keskseks kultusepaigaks Saaremaal.

Teisel pool maanteed paikneb hoopis tagasihoidlikum Tehumardi öölahingus Saksa poolel elu kaotanud sõduritele püstitatud mälestuskivi, mis paigaldati sinna alles 2012. aastal. Kivil on tekst – “Siin puhkes 8. oktoobril 1944 Tehumardi öölahing”.

2022. aastal, pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse tekkis küsimus nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivusest Eesti avalikku ruumi. Riigikantselei juures tegutsev punamonumentide töörühm soovitas samal aastal memoriaali ja sõjas hukkunute ühishaua (arvatavalt 330 maetut) säilitada ning korrastada. 2024. aastal otsustati sõjahauad avada ning säilmed  ümber matta Vananõmme kalmistule, samuti likvideerida 90 viisnurkadega hauakivi, samas mõõgakujuline mälestussammas alles jätta, kattes kinni osa seal olevast tekstist. Sama aasta suvel teostatud sõjahaudade avamisel selgus, et mingit suurt ühishauda seal polegi.

Selgus, et tegemist on hoopis ühe hilisema punaarmee sanitaarväeosa matmispaigaga, leiti umbes veerandsada maetut. Lisaks ilmus  kirstudest 18 lõhkeainet sisaldanud käsigranaati, mille demineerijad hävitasid.