Views: 13
Siit lehelt leiad veebilehel esinevate terminite selgitused.
Seletuse nägemiseks kliki sõnal. Sõnad on tähestikulises järjekorras.
Historistlik stiil
Historistlik stiil on
Härrastemaja
Härrastemaja vt Häärber.
Häärber
Häärber on uhke ja suur elumaja, mõisas valitsejamaja, ka härrastemaja, mõisa peahoone. Enamasti oli see kivist ja rohkem kui ühe korrusega. Häärberis elas mõisniku perekond. Need olid ehitatud spetsiaalselt aadli ja mõisnike jaoks ning sageli kauni arhitektuuriga ja suure aiaga nin pargiga, tiikidega.
Kanjon
Kanjon on
Karjamõis
Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus. Erinevalt rüütlimõisatest puudusid neil majanduslikud ja ühiskondlikud privileegid. Tavaliselt peeti neis osa mõisa karjast või paiknes seal mõni tööstus. Samuti võis seal elada osa mõisatöölisi. Karjamõisad olid võrdlemisi ebapüsivad ning võisid liikuda ühe peamõisa alt teise alla. Eesti alal langes nende rajamise kõrgaeg XVIII ja XIX sajandisse.
Kastellmõis
Kastell on …
Läänistumine
Läänistumine on …
Neogooti stiil
Neogooti stiil ehk uusgootika sai alguse 18. sajandi Ühendkuningriigis. See stiil taaselustas keskaegseid arhitektuurivorme, nagu kõrged nurgatornid ja teravatipulised vitraažaknad. Uusgootika oli eriti populaarne 19. sajandi alguses, kui inimesed soovisid vastanduda klassitsismile. Uusgootika kujunes Saksamaal “rahvusstiiliks” ning levis laialdaselt Euroopas, Ameerikas ja hiljem ka mujal maailmas. Võrreldes gooti stiiliga on uusgooti romantilisem. Neogooti stiilis on näiteks Laitse loss, Vasalemma loss, Sangaste loss.
Neorenessanss
Neorenessansi stiil ehk
Poolmõis
Poolmõis oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused. Poolmõisad võisid koosneda mõisamaast või talumaast või mõlemast. Need olid sageli seotud põllumajandusega ning võisid olla koduks mõnele talupojale või mõisatöölisele
Renessanss
Renessanss on…
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli eramõis, mida tohtis omada ainult kohalikku rüütelkonda kuuluv aadliseisuses isik. Rüütlimõisad kuulusid kohalikule aadlile ehk rüütlitele. Need olid sageli päritavad ja neid ei saanud osta ega müüa väljaspool aadlikonda. Rüütlimõisatel olid teatud privileegid, näiteks õigus pidada kohtuistungit ja mõista õigust. Samuti võisid nad omada oma kohtumärki ja pitsatit. Samas pidid nad vastama teatud kohustustele nagu sõjaväeteenistus ja maksude maksmine. Nende hooned olid reeglina suuremad ja uhkemad.
Sälkorg
Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks.
Tulepaak
Tulepaak on valgustatud navigatsioonimärk, mida tema omaduste tõttu ei saa lugeda tuletorniks. Varasemalt loeti tulepaagiks navigatsioonimärki, mille tule nähtavuskaugus oli väiksem kui 10 meremiili, kuid tänapäeval võetakse navigatsioonimärgi liigi määramisel arvesse täiendavaid omadusi (tule kõrgus maapinnast, laternaruumi olemasolu, läbimõõt jalamil jne).
S
Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks.