Kehra mõis

Kehra mõis rajati 1630-ndatel aastatel. Järgmistel sajanditel vahetas mõis tihti omanikke. Vähe oli neid, kes üle 20-30 aasta vastu pidasid. Mõis oli ümbruskonna üks väiksemaid ning kuna sellele kuulus ainult Kehra küla ja üksiktalud, nimetati seda ühe küla mõisaks

Varaklassitsistliku puidust peahoone ehitas 1660-datel Friedrich August von Maydell.  20. sajandi algusaastatel on seda oluliselt ümber ehitatud. Seejuures lisatud ka hoone välimust rikkuvaid vintskappe.

1850-datel läks mõis hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse sordiparanduse edendamiseks. Nii ei olnudki seal mõisareformi käigus enam midagi riigistada, ainult mõisa maad tükeldati asundustaludeks.

Teise Maailmasõja järel oli siin polikliinik, mingil ajal ka haigla. Tänapäeval eravalduses.

Mõisa kunagisest uhkest ja suurest pargist pole tänapäeval palju järele jäänud.

Täna teatakse Kehrat rohkem siinse paberivabriku järgi.