Aruküla mõis (Raasiku)

Kas teadsid, et Aruküla mõisahäärber kingiti maareformi järgselt teenete eest riigivanem Kaarel Eenpalule ja täna on sel Aruküla Vaba Waldorfkool? 

Aruküla mõis loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisana. Mõis kuulus tolle aja kohta erakordselt pikalt ühele aadlisuguvõsale – aastast 1771 kuni 1919.aastani  oli see Baranoff`ide aadlisuguvõsa omanduses. Tänaseni säilinud mõisahoone valmis 1820. aastatel. Sajandivahetuse paiku lisandus teine korrus. Peahoone juurde kuulusid kaunilt kujundatud park ja valitsejamaja, vesiveski, meierei.

Maareformi järgselt  kingiti mõisa maad ja rajatised  Vabadussõjas üles näidatud vapruse eest hilisemale Eesti Vabariigi siseministrile, Riigikogu esimehele, riigivanemale ja peaministrile  Kaarel Eenpalule, kes rajas siia  Hellama talu. Eenpalu omakorda andis mõisa peahoone ruumipuuduses vaevelnud Aruküla koolile.

Kuni kohaliku rahvamaja valmimiseni 1939. aastal oli mõisa peamaja seltsielu keskuseks. Siin tegutsesid puhkpilliorkester, koorid, näitering, rahvatantsuring.

Aastatel 1921- 1978 kasutas hoonet kohalik Aruküla kool.  Pärast uue koolihoone valmimist ja mõisahoone mitmeks aastaks tühjaks ja lagunes. 1983. aastal Leonhard Lapini projekti järgi maja renoveeriti ja alates 1992.aastast asub siin Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi.