On väidetud, et vanasti olnud Hiiumaal nii palju tuulikuid, et tuult kõigile ei jätkunud ja seepärast tulnud muist ära lammutada. On tõesti olnud aegu, mil Hiiu saarel oli iga kahe pere peale üks tuulik ja nende koguarv võis 19. sajandi lõpul küündida isegi üle 500. Hiiumaa oli tuulikute arvult Baltimaade rikkaimaid piirkondi. Praeguseks on neid säilinud 30 ringis ja selliseid, mis vajadusel leivavilja võiks jahuks jahvatada, on järel vaid mõned.
Lääne-Euroopas alates 13. sajandist levima hakanud tuulikud jõudsid Eestimaale mõni sajand hiljem. Hiiumaa puhul on teada, et juba 1572. aastal on Hilleste külas (Pühalepa) olnud tuulik. Üks vanimaist säilinud pukktuulikuist Eestis asub Kõpu külas Pihla talu maadel ning pärineb 18. sajandist (pöörpakus on aastaarv 1762).
Harju-Rätsepa tuuliku korrastas Emmaste vallavalitsus 2001. aastal. Tegemist on tüüpilise, samas suurima Hiiumaa pukktuulikuga.