Saksi mõis

Kas teadsid, et pärast riigistamist Saksi mõisas tegutsenud lastekofu oli üks esimestest lastekodudest, kes peale sõja lõppu Eestis tegevust alustas? 

Esmateateid mõisast on 1505. aastast, mil mõis kuulus von Taubede perekonnale. Saksi mõisa kahekorruseline klassitsistlik peahoone valmis 1903 juba Brevenite valitsemisajal ja on täna muinsuskaitse all.  Maja tagaküljele rajati kena talveaed. Toad tapetseeriti ja sisustati hinnalise mööbliga. Kujunesid välja sinised, roosad, valged toad. Igal perekonnaliikmel oli oma magamistuba. Härral oli kirjutustuba ja raamatukogu. Lisaks olid  söögisaalid –  üks täiskasvanuile, teine lastele, lastetoad, külaliste toad,suur saal koos klaveriga. Alumisel korral olid ka köök ning vannituba. Keldrikorrusel olid pesuruumid ning eraldi söögiruumid teenijatele.

Mõis võõrandati 1919. aastal ja selle viimane võõrandamiseelne omanik oli Margarete von Brevern. Mõisa juures on ka mõisapark ja Saksi mõisa järv. Pärast riigistamist mõisas tegutsenud Saksi lastekodu oli üks esimestest lastekodudest, kes peale sõja lõppu tegevust alustas.1932, aastal asus hoonesse raskesti kasvatavate tütarlaste kodutöönduskool, hiljem algkool.

Saksi 8-klassiline kool lõpetas mõisahoones tegevuse 1974.aastal, pärast seda jäi majja veel 10 aastaks Saksi Eriinternaatkool. 1984. aasta jaaniööl toimunud tulekahjus sai hoone ränki purustusi, sealhulgas hävis kogu sisekujundus ning kannatada said ka katus ja laed. Eriinternaatkool oli selleks ajaks majast välja kolinud. Kinnitamata andmetel olevat hoone süütanud joobes jaanipäevalised.

Täna on hoone eravalduses, kuid jätkuvalt väga kehvas seisus. Küll aga on hoonel uus kivikatus. Säilinud on ka mõned mõisa kõrvalhooned.