Sagadi mõis

Kas teadsid, et Sagadi mõisas kasvavad tammed, mis oma 33 meetriga kuuluvad Eesti kõrgeimate sekka – justkui valvurid kõige mõisalikuma mõisa kohal?

Sagadi mõis, mille algus ulatub 1684. aastasse, oli von Fockide suguvõsa kroonijuveel. Ent peahoone, mida täna tunneme, sündis mitmes etapis. 1750. aastal ehitatud rokokoostiilis kõrge kelpkatusega ehitis sai 1795. aastal barokilikuma välimuse, kui hoone pikendati ja fassaadile lisati peeneid detaile. Sees ootavad külastajat kaks ajaloolist mantelkorstnat ja 19. sajandist pärit interjöörmaalingud, mis räägivad lugusid möödunud aegadest.

Mõisa peahoones tegutses kool aastatel 1929–1973, kuid pärast kolimist seisis hoone mõned aastad tühjana, Viru kolhoosi käes. Siis tuli Simo Nõmm, Rakvere metsamajandi direktor, ja alustas 1976. aastal suurejoonelist taastamisprotsessi. Restaureerimine polnud kerge – selgus, et hoone oli kehvemas seisus, kui esialgu arvati, ning tööde lõpuleviimine nõudis lisaraha ja palju kannatlikkust. Tähtaeg – Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäev 1987. aastal – surus kuklasse, ja kiirustamise tõttu kannatas kvaliteet. Kogu mõisaansambel sai lõpuks valmis alles 2003. aastal.

Sagadi mõis pole pelgalt arhitektuuripärl. Metsamuuseum, mis asub ait-tõllakuuris, pakub avastamisrõõmu igale loodus- ja ajaloohuvilisele, ja muuseumikaardiga saab seda nautida tasuta. Kuid mitte ainult – Sagadi on olnud filmitööstuse lemmikpaik, pakkudes võtteplatse filmidele nagu „Ideaalmaastik” ja „Baskerville’ide koer.” Mõisa park oma hiigeltammedega lisab sellele loole lummuse, mis ulatub kõrgustesse, kuhu ajalugu ja tänapäev koos jõuavad.