Vihula mõis

Kas teadsid, et Vihula mõisa häärber on pärjatud tiitliga “Parim ajalooline hotell Euroopas 2020”?

Esimesed kirjalikud märked Vihula mõisast pärinevad aastast 1501, kui mõis kuulus parun Hans von Lodele, kelle esivanem oli siinsed maad saanud Taani kuningalt kuningakojale osutatud teenete eest. Hiljem omanikud vahetusid. Põhjasõja käigus põletati maha nii mõis kui selle ümbrus.

Mõisa seis oli võlgade tõttu keeruline, 1810. aastal toimunud oksjonil sai uueks omanikuks Alexander von Schubert, kelle isast sai hilisemal ajal Venemaa tsaari Paul I kojanõunik. Tema teeneks saab lugeda ka kogu mõisa ülesehitust sellisena, nagu me täna seda näeme.  Schubertid olid ka viimased omanikud enne mõisareformi. Nende omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Hävimisohus ja võlgades mõisast oli sajandi jooksul kujunenud üks Eesti suuremaid ja edukamaid mõisaid, mille peamised tuluallikad olid metsamüük ja piirituse tootmine.

Teise maailmasõja ajal tegutses mõisas sakslaste luurekool, hiljem asus peahoones hooldekodu. Rängalt mõjus hoonele 1982. aastal toimunud tulekahju, pärast mida algasid mahukad restaureerimistööd, mis osaliselt toimuvad tänaseni.

Täna on mõis eravalduses, siin tegutsevad restoran, spaa ja hotell, toimuvad kontserdid, ruume renditakse pidustusteks.

Mõis on pakkunud huvi ka filmitegijatele. Siin on võetud linti kaadreid filmidele Ideaalmaastik (1980), Jüri Rumm (1994), Näkimadalad (1988), Röövlirahnu Martin (2005).

Vihula mõisa hollandi tüüpi tuuleveski on üks väheseid 19. sajandi teisest poolest pärit ja taastatud tuulikuid Eestis. Renoveerimistööd viidi lõpule 2012. aastal, osana kogu Vihula mõisakompleksi ulatuslikust restaureerimisprojektist. 1860. aastal valminud tuuleveski on külastajatele avatud.