Vana-Võidu mõis

Kas teadsid, et Vana-Võidu mõisas võib näha haruldasi, antiikste seinamaalingute koopiaid, mis pärinevad juba mõisahäärberi ehituse ajast?

Esimesed teated mõisast on aastast 1507. Aja jooksul on mõisal olnud palju omanikke. 1834. aastal ostis mõisa Constantin von Stryk, kellest sai mõisa peamine väljaehitaja. Härrastemaja valmis 1836. Samal ajal rajati ka mõisa park ja ligi 600 meetrit pikk tammeallee. 19.sajandil olevat mõis olnud väga jõukal järjel. Siin kasvatati hobuseid, tõukarja ja lihakarja, katsetati uute teraviljasortidega, maisikasvatusega. Mesindus oli oluline tegevusharu.

Peale riigistamist alustas mõisas 1921. aastal tegevust põllutöökool, mille tarbeks ehitati tiibhooned 1939. aastal kahekorruseliseks, sinna sid ruumid õmblusklassid ja internaat.

Täna on koolist saanud Viljandi Kutseõppekeskus, mis on aegamööda ka kompleksi hooneid korrastanud. Renoveeritud mõisaaegsesse karjakastelli paigutati üldaineklassid, toitlustusõppe jaoks vajalikud ruumid, valla raamatukogu ja haldusruumid. Tänu sellisele vangerdusele jäid tühjaks nõukogude ajal hoonele lisatud kaks sobimatut suurt tiibhoonet. Need lisandused lammutati, et taastada mõisakompleksi 1930. aastate lõpu aegne ilme.

Renoveerimise käigus avastati 2018. aastal  mõisas haruldased seinamaalingud, mis pärinevad mõisahäärberi ehitamisajast, 1850. aastatest. Ajaloolaste uurimistöö paljastas, et tegu on lausa antiiksete maalingute koopiatega, mis on inspireeritud Pompei naaberlinna, Vesuuvi vulkaanipurske tagajärjel hävinud Herculaneumi linna kunstist.