Saare maakond

Hästi hoitud saladus!

Saaremaa on Eesti suurim saar, mille pindala on 2700 km2. Saaremaa koos Muhu, Abruka, Vilsandi, Ruhnu ja teiste väiksemate saarte ning laidudega moodustab Saare maakonna. Elanike arv saarel on 38 000. Saare- ja Muhumaa on omavahel ühendatud 3,6 km pikkuse tammteega.

11.-12. sajandil kujunesid saarlased tänu oma arenenud põllumajandusele, kaubandusele ning tihedale asustusele ja kesksele asendile kaalukaks jõuks Läänemere idaosas. Erilise kuulsusesära annab Saaremaale 13. sajandi alguse muistne vabadusvõitlus. Saaremaa vanad ja arhitektuuriliselt omapärased kirikud on järgnenud ristiusustamise tunnistajaiks.

Saaremaa pinnamood on tasane, kõrgeim tipp – Viidu Raunamägi – on vaid 54 m üle merepinna. Enimkülastatav loodusmälestis on  Kaali meteoriidikraatrite grupp. 44 protsenti Saaremaa pindalast katab mets.

Põlistes külades on roogkatusega hooned ümbritsetud kiviaedadega, säilinud on vanad pukktuulikud, kaunid rahvariided ja omapärane keelepruuk. Rikkalikest ajaloomälestistest on tuntuim keskaegne Kuressaare linnus – praegune Saaremaa Muuseumi asukoht. Saare ainuke linn Kuressaare (1917. aastani Arensburg) on tuntud oma kauni vanalinna ja ravimudade poolest.

Saaremaa sümbolid on tuuleveskid, Anglas on terve tuulikumägi. Saaremaa põhjarannikul on pangad, mõnel neist võib koguni  koralle  leida. Sõrves saab ajaloohuviline endisaegseid  sõjarajatisi uurida.  .

Muhu saar moodustab Saare maakonnas omaette valla, selle pindala on 200 km2.

Omaette vald on ka 11 km2 suurune Ruhnu saar, mida on mainitud juba  1341.a. Saare hiigelaegadel elas seal ligi 400 inimest. Täna on neid 60 ringis. 1644.a. ehitatud Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim puitehitis Eestis.