Jämaja kirik – peauks, mis on avatud vaid leerilastele ja pruutpaaridele

Jämaja kiriku peauks on nagu salajane värav, mis avaneb vaid eriti erilistel puhkudel.

Kuigi igapäevaselt sisenevad nii kohalikud kui turistid küljeuksest, tehakse suur tammepuust uks valla vaid leerilastele ja pulmapaaridele. See on segu romantikast ja ettevaatusest, hoides elus iidset traditsiooni, kus kiriku peaukse taga seisab väärikas ajalugu ja killuke Sõrve maagiat.

Kristuse-eelne põline Sõrve traditsioon õpetab, et kalmistul liiguvad kratid ja kui uksed peaksid olema soodsas suunas avatud, siis miski ei takista neil seal omi tempe tegemast. Nõnda siis on kavalad sõrulased kaitsnud oma pühakoda nii, et kirikul on küll tradistiooniline uks, mida enamasti lukkude ja riividega kindlalt suletuna hoitakse, samal ajal kui kaunis ja nikerdatud tammepuust uks hoopis hoone küljele jääb. Tundub, et sel viisil on kratid siiani ära petetud.

Kirikuõpetaja Anu Konks kinnitab, et Jämaja kirikusse on tõesti tänini kombeks siseneda küljeuksest. “Peauks oli vanasti kõvasti kinni, tänapäeval me siiski haruharva teeme seda lahti, näiteks leerilaste ja pulmapaari läbikäiguks,” ütles kirikuõpetaja. Kas legendil ka alust on? “Kes seda nüüd täpselt teab, aga mida ma olen oma silmaga näinud kiriku kõrval kunagi 1990ndatel on okstest ja kividest tehtud kadurist. See pole hea märk ja on lähim, mida võiks krattidega seostada,” lisas Anu Konks. Legendil oli aga ka oma reaalne mõju Jämaja kandi majade ehitamisele. Nimelt on säilinud palju vanu hooneid, mille uks ei ole põhimõtteliselt kalmistu poole.

13. sajandist pärit Jämaja kirik on Eestimaa südamest kõige kaugemal asetsev ning ühtlasi ka kõige merelähedasem kristlik pühakoda. Teistel andmetel on põhjarannikul asuv Vainupea kabel siiski merele lähemal.

Sellest ajast on järel vaid mõned üksikud detailid ning tänane välimus pärineb 1864. aastast, mil lõppes ka viimane põhjalikum remont.

Täna on pikalt remonti oodanud kirikus suur probleem – vihmavesi tungib katuse ja seina liitekohalt läbi konstruktsioonide, kahjustades hoone otsaseina ja sealset altarimaali, mis on hävimas. Kogudus omal jõul remondiga hakkama ei saa ja ka muinsuskaitseamet ei leia vajalikke summasid. Nii algatas tuntud muusik ja helilooja, Torgu kuningriigi kapellmeister Peeter Vähi 2025. aastal kampaania Jämaja kiriku toetuseks. Loodi fond, et koguda annetusi kiriku katuse remondiks.

Hea teada: kui Saksamaal kogunesid nõiad oma pidu pidama Blocksbergi mäele, siis Eestimaa nõidade kooskäimise kohaks olevat olnud Sõrve säär!

Kiriku juurde kuuluv Jämaja surnuaed on samuti kõige mereäärsem Eestis. Veel paar sajandit tagasi eraldas kalmistut maismaast vesi ning surnuid veeti matmispaika paatidega. Nüüdseks on saareke maaga kokku kasvanud ja kalmistule pääseb kuiva jalaga.

1996. aastal avati kalmistul mälestusrist laatsaretlaeval Moero hukkunutele. 22. septembril 1944 ründasid Nõukogude Liidu sõjalennukid Läänemerel laeva Moero, mille pardal olid põgenema pääsenud haavatud sõdurid, haiglatöötajad, eraisikud, kokku ligi 3300 inimest. Torpeedotabamuse saanud laev läks põhja loetud minutitega. Päästa suudeti vaid 654 pardal olnut, neist 157 eestlast.

Muudetud: 22.09.2026

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Jämaja kirik – peauks, mis on avatud vaid leerilastele ja pruutpaaridele

Jämaja kiriku peauks on nagu salajane värav, mis avaneb vaid eriti erilistel puhkudel.

Vaata ka neid kohti:

Ohes­saare pank – kas Eesti kõige kuulsam “ehitusplats” suletakse?

Salme laev­matus – 41 viikingit, keda veel olemas ei olnudki!

Sõrve tuletorn – võimalus vaadata lätlaste tegemisi ja müstiline “Odratolgus”

Ohessaare pank – kas Eesti kõige kuulsam “ehitusplats” suletakse?

Salme laevmatus – 41 viikingit, keda veel olemas ei olnudki!