Dejevo sõjaväe­linnak, mis haihtus nagu kummitus

Keset Saaremaad asus kunagi salajane linnak, millele andis nime Saaremaal langenud vene reamees, legendiks saanud  sõjakangelane.

Baaside lepingu sõlmimise järel 1940. aastal asus Punaarmee rajama endale saare keskele suuremat paiknemisbaasi, kus 5000 hektaril paikneksid õppe- ja laskeväljad ning tankodroom. Valik langes kena männimetsaga liivasele alale Karujärve ääres. Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina. Pärast sõja lõppu baseerus siin Nõukogude ujuvtankide pataljon, mis harjutas Karujärvel. 1960-ndate aastate alul toodi siia raketid. Tippajal teenis siin kuni 500 sõjaväelast. Linnakus tegutses Marati tsehh, milles ohvitseride naised ja ka kohalikud elanikud said tööd õmblejatena.

Kinnitamata andmetel seal tänaseks midagi olulist enam säilinud ei ole. Parema pildi saab Liiküla kordonit  külastades.

1959. a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi Dejevoks. Vladimir Dejev (1925-1944) oli Punaarmee 131. laskurdiviisi 743. laskurpolgu reamees, kes paistis eriti silma Narva ja Saaremaa vallutamise lahinguis ning sai Saaremaal ka surmavalt haavata. Postuumselt omistati talle Nõukogude Liidu kangelase nimetus. Nõukogude ajal kandsid Dejevi nime ka tänav ja lasteaed Kuressaares, toona Kingissepas ning pioneerimalev Kingissepa Keskkoolis.

Muudetud: 13.03.2026