Dejevo sõjaväe­linnak

Baaside lepingu sõlmimise järel 1940. aastal asus Punaarmee rajama endale saare keskele suuremat paiknemisbaasi, kus 5000 hektaril paikneksid õppe- ja laskeväljad ning tankodroom. Valik langes kena männimetsaga liivasele alale Karujärve ääres. Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina. Pärast sõja lõppu baseerus siin Nõukogude ujuvtankide pataljon, mis harjutas Karujärvel. 1960-ndate aastate alul toodi siia raketid. Tippajal teenis siin kuni 500 sõjaväelast. Linnakus tegutses Marati tsehh, milles ohvitseride naised ja ka kohalikud elanikud said tööd õmblejatena. 1959. a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Sõrves hukkunud Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi Dejevoks.

Muudetud: 08.04.2025