Eesti esimese iseseisvuse ajal (1918–1940) ei olnud Mohni sugugi rahulik paik – see oli strateegiline punkt salapiirituse vedajatele.
“Valge laeva” ootamise asemel liikusid siin mootorpaadid täis kanget kraami. Hiljem, nõukogude ajal, asendusid piiritusevedajad piirivalvuritega, muutes saare suletud militaartsooniks, kus valvasid juba teistsugused silmad.
Mohni saare esimesed asukad olid aga hoopis tsisterlastest mungad, kellest said üsna edukad mereröövlid ja kelle tabamiseks tuli lõpuks pea kogu saarel kasvanud mets maha põletada.
Mohni on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes, Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahes. Saarel elab täna alaliselt kaks inimest – saarevaht oma abikaasaga. Saare nimi Monasaar pärineb ilmselt keskajal seal elanud tsisterlaste munkadelt, kes legendi kohaselt elatunud kalapüügist ja haakrikust, kuid hiljem hakkasid mereröövliteks. Kogemata karilejooksnud laevadelt saadu olnud kohati üsna rikkalik. Polnud ka eriti keeruline tormistel öödel süüdata randa valetuled ja nii laevad karile suunata.
Rootsikeelne nimi Tammesaar vihjab kunagi saarel kasvanud tihedale pärna-tammemetsale. Mets põletati ühe legendi kohaselt maha, et leida üles sinna varjunud tsisterlastest piraadid. Kunagisest metsast on alles vaid Mohni pärn.
Esimene puidust tuletorn seati püsti 1806. aastal. 1852 valmis tellistest tuletorn, mis ehitati ümber 1871. Samal ajal valmisid ka elamu, teenijatemaja, saun ja kelder. Abihoonete juurdeehitamist jätkati ja viimased valmisid pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on hooned arvatud kultuurimälestisteks. Mälestiste sekka kuulub ka Mohni tuletornivahtide kalmistu.
Eesti iseseisvumise järel (1918–1940) oli siin väidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik. Nõukogude ajal rajati saarele piirivalve kordon, rajati ka oma elektrijaam.
1996. aastal paigaldati tuletorni päikese- ja tuuleenergial töötavad automatiseeritud valgusseadmed. Kuna tellisest välisvooder lagunes jätkuvalt, kaeti see peale II maailmasõda betoonkoorikuga, mis eemaldati 1998. aastal.
Saarel on võetud üles kaadreid filmi “Reigi õpetaja”, mille tarbeks aastal 1977 rajatud külakalmistu ristid on siiani olemas.
Muudetud: 22.01.2026
Ilmjärve Jumalailmumise kirik
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Kaavi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, 93239, Eesti
Simuna kirik, 6, Allika, Simuna alevik, Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond, 46401, Eesti
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
