Laupa mõis – 1913. aasta tehnikaime ja salajane kaubalift

Kui kõik suuremad Eesti mõisad said valgut veel küünaldest ja pidid sooja saamiseks puid tuppa tassima, siis Laupa uues härrastemajas vurasid kaubaliftid ja huugas keskküte.

See on juugendarhitektuuri meistriteos, mis näeb välja nagu romantiline rüütliloss, aga toimis seestpoolt nagu modernne masin – tõeline märk sellest, et omanik Otto van Taube ei kavatsenud mugavuste jaoks järeleandmisi teha ja baltisaksa arhitekt Jacques Rosenbaum sai sellest väga hästi aru.

Laupa mõisa härrastemaja valmis 1913. aastal töölisrahutuste ajal mahapõletatud hoone asemele. Rosenbaum, juugendstiili meister, valis mõisa jaoks romantiliselt lossiliku historitsismi, kus lopsakad dekoorid kohtuvad uuenduslike lahendustega. Keskküttesüsteem ja lift peitusid detailides, mida esmapilgul ei oskaks märgatagi.
Ajad tegid ometi oma korrektuurid. Otto van Taube, mõisnik, kes hoone suure pühendumusega üles ehitas, kaotas mõisareformiga peaaegu kõik.

Riigistamine pööras elu pea peale – härrastemajast sai kool ning kunagised mõisnikud pidid leppima kohaliku puupapivabrikuga, mis oli nende kodu Saksamaale lahkumiseni. Sajandi lõpus, aastal 1997, algas just siit koolimajast Eesti mõisakoolide renoveerimise programm ja Laupa oli esimene taasiseeisvunud Eestis kooli jaoks uuesti korda tehtud mõisahäärber.

Tänapäeval on Laupa mõis midagi enamat kui lihtsalt kool. 2009. aastal krooniti Laupa Põhikooli töö „Eesti kaunis kooli” tiitliga ning 2023. aastal lisandus mõisaparki omalaadne muusikaaed, Itaaliast pärit muusikainstrumentidega, mis kõlavad vabas õhus.

Muudetud: 02.02.2026