Uue-Harmi mõis

Uue-Harmi mõis, mis ühendab baltisaksa heliloojat, Jaan Krossi tegelast ja vana koolimaja

Eesti mõisad on alati olnud oma ajastu peegel ja Harmi rüütlimõis pole erand. Selle ajalugu ulatub 1646. aastasse, kui Vana-Harmi mõisast eraldati Uue-Harmi mõis. Peter Otto Zoege von Manteuffeli valitsusajal, 1809. aastal, valmis siin uhke klassitsistlik peahoone. Fassaadinurgad ehtisid kaheksatahulised tornid ja kõrge kelpkatus lisas hoonele suursugusust, moodustades koos kõrvalhoonetega harmoonilise mõisakompleksi.  Peter Otto Zoege von Manteuffel on ajalukku jäänud ka heliloojana. Tema vähesed säilinud muusikateosed on paraku kõik saksa keeles ning pole teada, et keegi oleks neid ametlikult eesti keelde tõlkinud või eestikeelse tekstiga esitanud.Lisaks esineb ta ühe tegelaskujuna Jaan Krossi teoses “Keisri hull”, olles raamatu peategelase Timo von Bocki õe Elisabethi abikaasa.

Pärast võõrandamist avas Harmi mõis uue peatüki, kui sinna kolisid Kõue ja Äksi koolid. Härrastemajast sai 1932. aastal traditsiooniline koolimaja, mis ümber ehitati, et paremini kooli vajadusi täita. Tornid lammutati ja kelpkatus asendati viilkatusega – praktilisus võitis ilu. Endisest klassitsistlikust mõisast sai traditsiooniline koolimaja, mis projekteeriti Eesti Põllutöökoja Ehitustalituses. Eestlaste kindlakäeline funktsionaalsus jättis küll ajaloolised jooned varju, ent tõi elu hoonesse tagasi. Nii puudub hoonel täna ka muinsusväärtus.

Aastaid oli Harmi kool kohaliku kogukonna kese, enne kui see 2017. aastal suleti. Uus elu tuli tagasi 2020. aastal, kui Gaia erakool avas siin oma individuaalõppekeskuse, ent juba 2023. aastal pani kohalik vald maja müüki. Uued omanikud – Tallinnast saabunud pere – soovib rajada mõisasse omanäolise kodu, koos spaaga, jõusaaliga ja isegi karavanipargiga.

Muudetud: 12.03.2026