Purdi mõis

Kas teadsid, et 18. sajandil ehitatud Purdi mõisahäärberis on olnud nii nunnaklooster, kui ka oma ülima julmusega tuntust kogunud mõisniku elupaik?

Purdi mõisa eelkäijaks peetakse Ojataguse mõisat, mille venelased Liivi sõja käigus maha põletasid. Pärast sõda läksid endise mõisa maad von  Burtide valdusse, kes rajasid uue mõisasüdame praegusse kohta. Ka tänane eestikeelne nimekuju Purdi tuleneb toonaste omanike perekonnanimest. 18. sajandil siirdus mõis von Baranoffide aadliperekonna omandusse. 1760-70-tel aastatel püstitasid von Baranoffid mõisa praeguseni säilinud barokse kivist ühekorruselise peahoone.

Purdi mõisas oli kool kuni 2001. aastani. Peale seda müüdi mõis erakätesse, kuid siiski pidi see mitu korda omanikku vahetama, kuni jõudis 2016. aastal tänase omaniku kätte. Korrastatud on ka mõisa park.

Mõisast 1,4 km kaugusel asuv paekivist, krohvitud kabel on vanim barokkstiilis kabel Järvamaal ja kuulus mõisa viimastele omanikele Ungern-Sternbergidele.

Vanarahvas teab rääkida, et kunagi olnud mõisas hoopis nunnaklooster. Keldris asunud kongid olnud nunnade eluruumid. Ka olevat kloostri ajal 3-4 tüdrukut keldri seina müüritud. Räägitud on ka kolmest hullust mõisnikust, kellest üks elanud Purdil. Külalistele hoiatus, et mõisas pidavat ka kummitused elama.

Muudetud: 26.06.2025