Purdi mõis – hull mõisnik ja kunagine nunnaklooster

Kas teadsid, et Purdi mõis pole lihtsalt üks ilus 18. sajandi barokkhoone, vaid paik, kus legendide kohaselt elas üks Eesti ajaloo kolmest kõige hullemast ja julmemast mõisnikust?

See von Baranoffide püstitatud häärber on näinud aegu, mil aadlike võimul polnud piire, jättes maja müüride vahele mälestusi, mis panevad tänaseni külalistel vere tarretama.

Vanarahvas räägib Purdi mõisa kohta lugusid, mis meenutavad pigem õudusfilmi – kunagi asunud siin hoopis nunnaklooster, kus keldrikongid olid kasutusel eluruumidena. Kõige süngem pärimus kõneleb aga 3–4 tüdrukust, kes olevat kloostri päevil elusalt keldri seina müüritud. Kas tegu on vaid rahvajutu või hämara ajalooga, jääb mõisa keldrivõlvide saladuseks. Külalistele hoiatus, et mõisas pidavat tänagi kummitused elama.

Purdi mõisa eelkäijaks peetakse Ojataguse mõisat, mille venelased Liivi sõja käigus maha põletasid. Pärast sõda läksid endise mõisa maad von  Burtide valdusse, kes rajasid uue mõisasüdame praegusse kohta. Ka tänane eestikeelne nimekuju Purdi tuleneb toonaste omanike perekonnanimest. 18. sajandil siirdus mõis von Baranoffide aadliperekonna omandusse. 1760-70-tel aastatel püstitasid von Baranoffid mõisa praeguseni säilinud barokse kivist ühekorruselise peahoone.

Purdi mõisas oli kool kuni 2001. aastani. Peale seda müüdi mõis erakätesse, kuid siiski pidi see mitu korda omanikku vahetama, kuni jõudis 2016. aastal tänase omaniku kätte. Korrastatud on ka mõisa park.

Mõisast 1,4 km kaugusel asuv paekivist, krohvitud kabel on vanim barokkstiilis kabel Järvamaal ja kuulus mõisa viimastele omanikele Ungern-Sternbergidele.

Muudetud: 26.03.2026