Kukruse polaarmõis – põlevad kivid ja loositud omanik

Kukruse mõisas tegutses polaarmuuseum, mis oli pühendatud Kukruselt pärit maadeuurija Eduard von Tollile

Kukruse mõisa on esmamainitud 1453. aastal. Sellel on olnud mitmeid omanikke. Aastast 1762 kuulus mõis Tollide suguvõsale. 1780. aastast muudeti Kukruse mõisa suguvõsa mittemüüdavaks fideikomissmõisaks.

Polaarmuuseum oli pühendatud Kukruselt pärit maadeuurija Eduard von Tollile, kes jäi kadunuks ekspeditsioonil kuulsat Sannikovi maad otsides.

Carl Gustav von Toll alustas ürikute kogumist ning tegi testamendi, mille ühe tingimusena tohtis mõisa pärandada ainult meesliinis, teine kohustas pärijat ajalooliste ürikute kogumist jätkama ja kuna pärast tema poja surma meessoost pärijaid ei olnud siis tulid Tollide suguvõsa kõige väärikamad esindajad kokku ja tõmbasid uue mõisniku leidmiseks loosi. Liisk langes Võrumaal sündinud Robert von Tollile, kes oli aastatel 1841–1876 mõisaomanik ja on ka maetud Kukrusele. Robert von Tolli oli Eduard von Tolli onu.

Robert von Tolli ajal hakati Kukruse mõisas 1870. aastatel, esimesena kaevandama ja kasutama põlevkivi, Kukruse mõisa viinavabrik töötas põlevkiviküttel. Kukruse mõisa järgi on saanud nimetuse kukersiit, kindlat liiki põlevkivi. Põlevkivi kaevandamist alustati Kukrusel juba 1916. aastal. Kaevandamine lõpetati 1967. aastal, sest Kukruse kaevanduse käigud muutuseid liialt ohtlikuks.

1923. aastal läks mõisamaa 1919. aasta maareformiga asunikutaludele ja härrastemaja Eesti Kiviõli Eesti põlevkivitööstuse käsutusse. 1925. aastal avati Kukruse mõisahoonetes vene algkool, mis 1931. aastast kandis nime Kukruse vene emigrantide algkool. Endises Kukruse mõisa härrastemajas asusid ka kaevandustööliste korterid. Eesti NSV ajal, 1945. aastast oli mõisa peahoones Kohtla-Järve sovhoosi töötajate korterid ja kauplus, aidahoones ladu.

2010. aasta 1. oktoobrist kuni 2023. aasta 1. septembrini paiknes mõisahoones polaarmuuseum SA Kukruse Polaarmõis, ühtlasi ka temaatiline õppe- ja meelelahutuskeskus.

Toila vald toetas Kukruse mõisa igal aastal küll 30 000 euroga, kuid sellest mõisa ülalpidamiseks ei piisanud. Kuigi mõis teenis ka ise, vajas vana maja palju rohkem raha, mistap tehti Toila vallavalitsusele ettepanek sihtasutus 1. oktoobrist 2023 likvideerida.

Vaatamata pingutustele ei ole vald seni hoonele uut omanikku leidnud.

Muudetud: 06.09.2026

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Kukruse polaar­mõis – põlevad kivid ja loositud omanik

Kukruse mõisas tegutses polaarmuuseum, mis oli pühendatud Kukruselt pärit maadeuurija Eduard von Tollile

Vaata ka neid kohti

Iisaku peidetud aare – sulanud kellad ja 25-etapiline väljakutse

Kaevandusmuu­seum – 8 meetrit sügavust, kaevurirong ja Eesti parim “põgenemine”

Langev­oja juga – Mart Sorro kosk kui Eesti looduse superstaar

Kukruse polaarmõis – põlevad kivid ja loositud omanik

Kaevandusmuuseum – 8 meetrit sügavust, kaevurirong ja Eesti parim “põgenemine”

Langevoja juga – Mart Sorro kosk kui Eesti looduse superstaar