Langev­oja juga

Kaskaad, juga ja kanjon muudavad kevadise Langevoja silmatorkavaks vaatamisväärsuseks

Ida-Viru eripäraks on, et seitsmest Eesti kõrgemast joast kuus asuvad siinsel pankrannikul.

Langevoja juga on üks Ida-Virumaa kaunimaid looduspaiku. See asub Sillamäe linnast vaid kilomeetri kaugusel. Sõtke jõe lisajõel olev oja on uuristanud endale mitu meetrit sügava sängi, mis joa kohal laieneb ja loob muljetavaldava loodusliku lava.
Juga koosneb kahest astangust, millest üks on 1,5 ja teine 4-5 meetrit kõrge. Laskuva vee kohinat on kuulda isegu 500—700 meetri kaugusel.

Enne juga teeb vesi väikese astme, mis muudab Langevoja eriti mitmekihiliseks ja fotogeeniliseks. Joaastangus paljanduvad eri vanuses kivimikihid, mis jutustavad lugusid miljonite aastate tagusest ajaloost. Pehmemad kihid kuluvad kiiremini, mistõttu on joa alumine osa õõnes ja meenutab väikest koobast. Joa ees on näha ka looduslikku hiiukirnut – ümarat süvendit, mille vesi ja kivid on ajapikku välja lihvinud.
Allpool jätkub org sügava kanjonina, mille kuju on mõjutanud maa sees olevad vanad lõhed. Suvel võib Langevoja vahel kuivemaks  jääda, sest oja saab vee peamiselt allikatest. Päris ära kuivanud juga siiski kunagi ei ole. Umbes 300 meetrit allavoolu suubub oja Sõtke jõkke, mis viib vee edasi mere poole.

Langevoja on kohalikud kutsunud ka Sorro koseks, seda vana koolimehe Mart Sorro nime järgi, kellele see koht kunagi kuulus.

Langevoja on lihtsalt leitav ja kergelt ligipääsetav. Nii on see ideaalne paik lühikeseks jalutuskäiguks ja loodushetkede nautimiseks. Joa äärde on rajatud lõkkekoht.

Langevoja juga on Eesti loodusmälestis. Juga ja selle orgu kaitstakse aastast 1959. Langevoja on Valaste kõrval ainus, mis Ida-Viru jugadest mahtus 2019. aastal  raamatusse “101 Eesti looduspaika”.

Muudetud: 02.04.2026