Kernu mõis ja Kernu kadakas – kas hea Rootsi aeg on tagasi?

Kernu kuulus seitsme keeruga kadakas, mille legendi järgi istutas kuningas Karl XII, peidab endas põnevat ennustust – vana uskumuse kohaselt tähendab puu kuivamine Rootsi aja naasmist Eestimaale.

Esimesed andmed Kernu mõisast pärinevad 17. sajandi keskpaigast. Aastate jooksul oli mõisal väga palju omanikke, neist tuntuimad Ungern-Sternbergid, Ernst von Kotzebue, Wrangellid.

18. sajandi lõpul, mil mõis kuulus Tiesenhausenitele, hakati esinduslikult välja ehitama mõisakeskust, mille vabahärra Ungern-Sternberg lasi hiljem suures osas ümber ehitada.

Pärast võõrandamist töötas mõisas pikka aega psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu, kuni 2013. aastal suurärimees Viktor Siilatsi perekond selle erastas. Mõisa esist kaunistab Kernu paisjärv ja siseruumidele annavad oma unikaalsuse Inglismaa kuninganna Elizabeth II-le kuuluvast St John’s Lodge’i lossist pärit kardinad ja mööbel. Mõisa hotellikompleksi kuulub mõisa peahoone 4 sviidi, 3 deluxe ja 9 standard toaga. Töötab kohvik. Suviti toimuvad mõisas suveteatrite etendused ja kontserdid.

Mõisa ümbritseb park, kus vanimad tammed on üle 230 aasta vanad.

19. sajandil tõi Kernule ülevenemaalise kuulsuse aga paemurd, kust saadi väga kvaliteetset dolomiiti. Mitmed tuntud ehitised Venemaal on kaetud Kernu dolomiidiga, sealhulgas ka Talvepalee.

Mõisast veidi eemal asuv Kernu seitsme keeruga kadakas on üle 4 meetri kõrge ja selle vanuseks hinnatakse vähemalt 300 aastat. 2013. aasta kevadel tunnistati, et looduskaitsealune puu on lõplikult kuivanud. Oma osa selles on ka elava liiklusega Via Baltica maanteetrassi lähedus. Muistendi järgi olevat puu Põhjasõja ajal istutanud Rootsi kuningas Karl XII, seetõttu on puud nimetatud ka “Rootsi kuninga kepiks”. Samuti on levinud kõnekäänd, et kui kadakas kuivab, hea “Rootsi aeg” jälle Eestimaale tagasi tuleb.

Kaardil on nii mõisa kui ka kadaka asukohad.

Muudetud: 30.04.2026