Äksi kirik

Kas teadsid, et Äksi kirikus on olnud pastoriks tuntud keelemees Otto Wilhelm Masing, kelle auks on kirikaias ka mälestuskivi ja Õ-park?

Äksi Andrease kirikut on kirjalikes allikates esmamainitud 1443. aastal. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal, aga selle vanimad osad umbes 1500. aastast – samas asukohas on varem olnud mitu puust kirikut, mis on aga sõdades hävinud. Oma praeguse kuju sai kirik viimaste ümberehituste tagajärjel 1885. aastal.

Tavalistel pühapäevastel jumalateenistustel käib kohal 30-40 inimest, pühade ajal tunduvalt rohkem. Korraldatakse ka kontserte, mõned edukamad on toonud kirikusse ka 700-800 inimest. Tegu on Tartu maakonnas ühe suurema maakirikuga. 

Kirik on pühitsetud apostel Andreasele – Jeesuse jüngrile, keda kristlik traditsioon tunneb kui esimest Kristuse järgijat ja misjonäri. Andreas oli Peetruse vend ja üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kes hukati traditsiooni järgi diagonaalsel ristil (nn Andrease rist), mis on saanud tema sümboliks. Apostel Andreast on kujutatud ka kiriku altarimaalil. Andreast peeti kalurite ja talupoegade kaitsepühakuks.

Eestis on apostel Andreasele pühendatud kirikuid veel  Sangastes, Pilistveres, Reomäel ja Hiiumaal Kõpus.

Kirikuaias on mälestuskivi 1815–1832 Äksis pastoriks olnud keelemees  Otto Wilhelm Masingule (1763–1832)

Äksi kiriku orel on valmistatud Frankfurdis orelimeister Saueri käe all ja on kirikus aastat 1905.

Äksi kiriku lähedal Puhtaleiva külast leab mälestuskivi Äksi Nõiale, Hermine Elisabeth Jürgensile, kes oli aastaid ka Äksi kiriku organist.

Muudetud: 17.08.2025