Struve mediaa­nikaar – vundament, ilma milleta GPS ei töötaks

Kuigi 19. sajandi teadlaste töö võib tunduda täna aegunud, on see otsene eelkäija tänapäevasele asukohamääramisele, mis kinnitas maakera poolustelt lapikumat kuju juba ammu enne esimest kosmoselendu.

Struve meridiaanikaar on astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistusahel, mis koosnes 265 mõõdupunktist ning ulatus Põhja-Jäämerest Musta mereni. Kaar läbib praeguse Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Moldova ja Ukraina territooriumi. See ahel kinnitas, et maakera pole kera, vaid on lapik, olles poolustelt veidi kokku pressitud.

Kui tänapäeval võib kellelegi toonane hiigeltöö paista mõttetuna, kuna meil on nüüd ju GPS, siis ilma selle ja teiste sarnaste triangulatsioonitöödeta me polekski üldse satelliitide ja GPSi ajastusse jõudnud. Muide, ka GPS töötab põhimõtteliselt triangulatsioonimeetodil.

Üks triangulatsioonipunktidest paikneb ka Jõgevamaal Kaareperes Aruküla mäel. Mõõtmised Struve juhtimisel toimusid ajavahemikus  1816–1855.  Kaarepere punkt on tähistatud infotahvliga.

2005. aastal kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja. Eestist on nimetatud Struve kaare UNESCO maailmapärandi objektideks Simuna-Võivere baasijoone otspunktid Simunas ja Võiveres ning Tartu tähetorni hoone. Kokku oli Eestis neid punkte 22.

Muudetud 17.03.2026