Koguva küla

Kas teadsid, et Koguva küla on oma umbes 100 hoone ja ca 20 püsielanikuga Eestis kõige paremini säilinud külaansambel?  Kogu küla koos hoonete, kiviaedadega ja haljastusega on muinsuskaitse all. Hoonestus pärineb põhiliselt 19. sajandi algusest. Vanimad hooned on pärit 18. sajandist ning asuvad küla keskosas.

1532. aatal Koguva talupojale Hanskele antud vabaduskiri on ainus säilinud keskaegne eestlastele antud läänikiri. Kirjas on samas märgitud ka kohustus pidada ratsakäskjalga Maasilinna ordufoogti jaoks. Aja jooksul kohustused muutusid. 1669. aastal pandi Koguva talupoegadele postiveokohustus üle Suure ja Väikese väina. Kohustus kehtis kuni Väinatammi valmimiseni. Selleks ajaks oli Koguvas rajatud juba kaheksa Hanske järglaste talu. Nende elanikud said perekonnanimede panekul endale sama perenime – Schmuul.

Siin näeb kiviaedadega ääristatud külatänavaid, rookatustega palktaresid, põlispuid ja kooguga kaevusid. Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatest 1880 – 1930. Küla vanim hoone, Andruse talu ait, asub küla keskosas. Ainsa tööriistana selle hoone ehitamisel on kasutatud kirvest. Külas asub 1973. aastast Muhu muuseum, mille keskuseks on Tooma talu – kirjanik Juhan Smuuli kodutalu.

Tüüpiline talu Muhumaal ja ka Saaremaal koosnes tavakohaselt rehielamust, aitadest, saunast, lautadest ja suveköögist. Sageli oli talus ka sepikoda. Vilja-, liha-, kala- ja riideait ehitati eraldi. Aitade arv olenes pere jõukusest ja suurusest. Koguva küla kiviaiad on üle 200 aasta vanad.

Koguvas on ka Juhan Smuuli kuju. Rahvas teab rääkida, et kui sellelt varastati näpp, sai ta Lenini sambalt uue asemele.