Ö/Õ piiritähis, kust alates on õ lihtsalt üks ebavajalik lisandus

Kui Masing 19. sajandil õ-tähe kirjapilti tõi, ei küsinud ta saarlaste käest luba. Tähis märgib kohta, kus lõpeb “õ-maailm” ja algab saarte murrak, keeleline rindejoon, kus isegi naaberkülad räägivad teineteisest mööda.

Õ-häälikut loetakse on eesti keeles kõige tähelepanuväärsemaks häälikuks. Ei ole just palju keeli maailmas, kus õ-häälik esineb, mistõttu on selle väljaütlemine raske peaaegu kõigile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Eesti kirjakeelde tõi Õ-tähe Virumaalt pärit Otto Wilhelm Masing. Teadupärast esineb just viru murdes erakordselt palju õ-häälikut.

Samas teises Eesti servas, Saaremaal puudub õ-häälik murdekeelest sootuks. Siiski pole kogu saarerahval probleeme õ hääldamisega. Näiteks Muhus, Kihnus ja Pöides on õ-häälik täiesti olemas. Pöide piirile see tähis ka omale koha leidis. Sajand tagasi leidsid keeleuurijad, et isegi naaberkülades oli väga selge murrete erinevus.

Peale õ kipuvad saarte elanikud ka teisi täpihäälikuid ära vahetama: ütlevad sageli pehe (pähe), püsut (pisut) ja püme (pime). Rahul pole nad ka tugevate sulghäälikutega, nii saab vikatist vigat ja mõnikord kraavist raav. Kartuli asemel süüakse saartel tuhlist ja kui hing muredest prii, siis ep ole viga midad (pole viga midagi).

Keeleuurijad näevad Saare murrakul tugevat seost Skandinaaviaga ja seeläbi kinnitust muinas- ja viikingiaegse Saaremaa kuulumisele Põhjala kultuuriruumi.

Kui algselt oli Masingu poolt kasutusele võetud Õ-täht ristikesega, siis Maarja kihelkonna koolmeister Kõrendu Kaarel soovitas kasutada risti asemel “konksu”.

Tänapäeval oskab saarte murrakut umbes 25 000 inimest.

Veel murdesõnu:

kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav väljend, kena võib tähendada nii head kui halvustavat suhtumist

elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus
kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid
nott – paks jahusoust

kartsas – redel

rillid – prillid
laas – klaas

taherberi – lahja õlu

sotu – tobu
labu – heinakuhi

nurutama – laulu ümisema

jörm – uimane

Muudetud: 22.02.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Ö/Õ piiri­tähis, kust alates on õ lihtsalt üks ebavajalik lisandus

Kui Masing 19. sajandil õ-tähe kirjapilti tõi, ei küsinud ta saarlaste käest luba. Tähis märgib kohta, kus lõpeb “õ-maailm” ja algab saarte murrak, keeleline rindejoon, kus isegi naaberkülad räägivad teineteisest mööda.

Vaata ka neid

Maasi ordu­linnus – saarlaste verine karistustöö

Oris­saare staadio­ni tamm – 1951. aasta planeerimise viga või Eesti ime?

Saaremaa Zoo – hullus, mis kasvas tuhande asukaga pargiks

Ö/Õ piiritähis, kust alates on õ lihtsalt üks ebavajalik lisandus

Maasi ordulinnus – saarlaste verine karistustöö

Orissaare staadioni tamm – 1951. aasta planeerimise viga või Eesti ime?