Kindral Reegi maja

Petseri Põhjalaager rajati Õrsava järve kallastele Eesti Kaitseväe suvise väljaõppekeskusena 1920. aastate teises pooles. Sõdurid ehitasid kõik laagrihooned ise. Laagris olid kasarmud, staabihoone, elamud ohvitseride peredele, laagriülemale, komandandile. Olid ka pagaritöökoda, hobusetallid, oma pood, kasiino, söökla. Enamik neist on tänaseks hävinud, kuid mõned sõdurite barakid ja elumajad on säilinud.

Kõrgemate ohvitseride elu- ja suvemajade puhul järgiti tollal populaarset juugendstiili. Õrsava järve kaldal asuv juugendstiilis kindral Nikolai Reegi suveresidents on üks neist. Põhjalaagri arhitektuuripärliks nimetatud hoone on taastatud võimalikult originaalilähedaselt, vanade fotode ja plaanide järgi ning seal tegutseb nüüd Värska Külastuskeskus. Hoone taastamine maksis Setomaa vallale rohkm kui 1,3 miljonit eurot ning töödeks vajaminev toetusraha saadi Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondilt.

Värska Talumuuseum on rajatud Põhjalaagri kunagisele spordiplatsile.

Alates 2020. aastast on Reegi maja avatud külastajatele. Külastuskeskuse ekspositsioon annab teadmisi 1920. aastatel Setomaale rajatud Petseri Põhjalaagrist, Vabadussõja sündmustest ning ravimuda ja mineraalvee kasutamisest siinses kuurortpiirkonnas. Reegi majas on ka õdus kohvik ning vastavalt hooajale saab laenutada jalgrattaid, paate, vesirattaid või uiske. Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Kindral Nikolai Reek ise viibis siin põhiliselt suviti. Aastatel 1923-1925 õppis Reek esimese Eesti ohvitserina Prantsuse kõrgemas sõjakoolis. 1926. aastal sai ta kindralmajori ja 1938. aastal kindralleitnandi auastme. Ta on juhtinud kõrgemat sõjakooli ja kaitseväe ühendatud õppeasutusi. 1941. aasta märtsis Reek arreteeriti ja saadeti Solikamskisse vangilaagrisse, kus ta NKVD sõjatribunali otsusega 1942. aasta mais hukati.

Kahel korral Eesti Vabariigi sõjaministriks valitud Reeki kutsuti naljatlemisi kohalikuks Napoleoniks. Rahvuselt oli ta venelane, oma uue perekonnanime sai kunagi lapsendamisel.

Muudetud: 11.04.2025