Lüübnit­sa – küla, kus pood on Eestis, aga surnuaed Venemaal

Lüübnitsa on elav näide sellest, kuidas riigipiir võib ajaloo pooleks lõigata – kunagi käidi üle vee Kulkna saarel kirikus, samal ajal kui saarerahvas sõitis paadiga Lüübnitsasse sisseoste tegema.

Täna on naabersaar kättesaamatu, kuid mälestused ühisest elust ja kalmudest püsivad järveäärsetes juttudes edasi.

Lüübnitsa on endine vene küla Setomaa põhjaosas Pihkva järve kaldal. Siinsed elanikud tegelevad peamiselt sibulakasvatusega ja kalapüügiga, nagu järveäärsetes külades ikka. Küla lõunaotsa, otse järve kaldale oli 2013. aastal püstitatud uhke 12,5 meetri kõrgune vaatetorn, kust avanes hea vaade külale ja üle lahe paistvale Kulkna (Kolpino) saarele. Selge ilmaga paistis kätte saare lõunaosas asuv õigeusu kirik ja eriti selge ilmaga ka Pihkva järve idakallas. Lüübnitsa ja Kulkna saare vahelt jookseb Eesti-Vene piir, mille tähised on järve kaldalt hästi näha.   Kahjuks oli torn ajaga muutunud külastajatele ohtlikuks ja see tuli lammutada.

Kunagi käisid Lüübnitsa inimesed Kolpino kirikus, nende esivanemad on maetud kiriku surnuaeda. Kolpino rahvale oli aga lähim pood Lüübnitsas. Täna neid võimalusi enam ei ole.

Lüübnitsa küla nimi on seotud Peeter I-ga, kes külastas seda piirkonda ja nautis sealset kaunist loodust. Pärimuse järgi andis Peeter I külale ka nime, kuna ta oli vaimustunud vaadetest, mis avanesid Lüübnitsa mäelt järvele. Nimi “Lüübnitsa” tuleneb venekeelsest sõnast “любоваться”.

Igal aastal augustis peetakse Lüübnitsas sibula- ja kalalaata.

Muudewtud: 25.03.2026