Lasila mõis ehk kuidas Lasila võsa vormis embrüoloogia isa

Maailmakuulus teadlane Karl Ernst von Baer sündis küll Piibel, kuid loovutati kohe pärast sündi Lasila mõisa lelle kasvatada.

Just siinsed põllud ja metsad panid aluse esimesele loodushuvile, millest kasvas välja revolutsiooniline Euroopa teaduslugu.

Lasila mõisa lugu algab juba 16. sajandist, mil küla nime mainiti esimest korda kirjalikes allikates. Karjamõis võis siia tekkida 17. sajandil, kuid tõeliselt tuntuks sai Lasila alles 19. sajandi alguses, tänu von Baeride suguvõsale. Siin veetis osa oma lapsepõlvest ka maailmakuulus bioloog, loodus- ja arstiteadlane, võrdleva embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Kuigi ta sündis naabruses asunud Piibe mõisas, anti ta juba beebina Lasila mõisa, tema lastetuks jäänud lelle perekonna kasvatada. 7-aastaselt viidi ta tagasi Piibele. Nii kujundasid tema esimesi loodushuvisid just Lasila ümbruse paigad.

Hiljem kuulus mõis von Ungern-Sternbergidele ja von Rentelnidele. 1862. aastal valmis Lasilas kahekorruseline historitsistlik peahoone – tellistest, tornide ja tornikestega, justkui väike loss keset Virumaa põlde. Mõisa elu keskendus 19. sajandil põllumajandusele: kasvatati kartulit ja teravilja, peeti lehmi ning viinaköögis valmistati viina, mida müüdi nii Peterburis, Narvas kui ka kohalikes kõrtsides. Mõis oli omamoodi väike majanduslik maailm, kus kõik toimis oma rütmis.

Mõisa ees oleva tiigi kaldal seisab tänaseni Karl Ernst von Baeri mälestuskivi – vaikne austusavaldus teadlasele, kelle nimi on tuntud üle maailma. Mõisas asuvas Baeri tornis saab tutvuda tema elu ja tööga lähemalt ning näha, kuidas ühest  Virumaa poisist sai Euroopa teaduse suurkuju.

Pärast mõisate võõrandamist algas Lasilas uus ajajärk. Aastatel 1922–1973 tegutses härrastemajas kohalik kool. Nõukogude ajal oli siin mõnda aega kolhoosi kontor, kuni 1986. aastal avati kool uuesti. 2024. aasta sügisest ei ole Lasilas enam iseseisvat kooli – siin tegutseb Sõmeru kooli Lasila õppekoht 1.–6. klassi lastele ning lisaks lasteaed. Nii on mõis jätkuvalt paiga südameks, kus elu käib ja uued põlvkonnad kasvavad.

Karl Ernst von Baeril on aga oluline osa ka tänaste Tartu ülikooli tudengite elus – teadaolevalt pesevad Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed igal volbriööl Tartus Toomemäel olevat Baeri monumendi pronksist pead vahuveiniga. Monument avati Baeri 10. surma-aastapäeval 1886. aastal.

Baeri portree oli Eesti kahekroonilisel rahatähel.

Muudetud: 18.05.2026