Mõisa­maa mõis – 90 aastat vaikust ja kümme aastat “alternatiivset elurõõmu”

Mõisamaa mõis on teinud läbi uskumatu transformatsiooni – tuhast tõusnud härberist, kus pea sajand tegutses hooldekodu,  sai ootamatult Eesti tuntuim ökohipide ja alternatiivmõtlejate “staap”.

See paik, mille ajalugu ulatub Põhjasõja järgsele ajale, on läbi aastate olnud kui kameeleon – sobitudes erinevate omanike ja funktsioonidega. 1917. aastal omandas mõisa Pärnu aukodanik Alfred Schmidt, kuigi see nimi ei kuulu tuntud Eesti tõstjale, vaid tema nimekaimule. Veel enne seda oli Mõisamaa mõis saanud uue eluaseme – kahekorruselise härrastemaja, mis kerkis varemetele pärast 1905. aasta suurt tulekahju.

1923. aastast algas täiesti teistsugune ajajärk – härrastemaja täitus hooldekodu vaikse kulgemisega ja püsis selles rollis ligi üheksakümmend aastat. Kuid 2014. aastal said kaheksa noort hakkajat inimest mõisast uue kodu, mõeldes suurelt – nad rajasid siia ökokogukonna Väike Jalajälg. Põhiväärtuseks? Keskkonnasäästlikkus, alternatiivne mõtlemine ja suvised koolitused, mis tõid siia elurõõmsaid otsijaid ja õppureid.

Kogukond jätkas teekonda kui Mõisamaa Ökokeskus, kuni 2022. aastani. Praegusel ajal seisab mõis eravalduses, jättes endast maha mälestusi, mis räägivad nii aegade hiilgusest kui ka otsimisest, mis viivad aina edasi. Kõrvalhooned, osalt ümber ehitatud, on jäänud vaikseteks tunnistajateks.

Muudetud: 12.04.2026