Väike Muna­mägi – 207 meetrit ajalugu ja keelatud trepid

Otepää kuplid ja nende tekkelood on Eesti talvepealinna lahutamatu osa. Munakas ja Kuutsemägi pole lihtsalt mäed, vaid sümbolid, kus mütoloogia kohtub kaasaegse spordiga.

Otepää piirkonnas on kaks aktiivselt tegutsevat mäesuusakeskust, Kuutsemägi ja Väike Munamägi ehk Munakas. Keskused täiendavad teineteist- üks on perekesksem, teine pakub tõsisemaid väljakutseid. Kuutsemäel on radu ja tõstukeid rohkem ning ka nõlvad on laiemad ja laugemad. See on pigem perekeskne koht, kuhu väikeste lastega minna. Munamägi on hoopis teist laadi paik! Munakas on Eesti mäesuusatamise sümbol ja häll. Mäesuusatamist harrastati siin aastast 1955. aastast. Isegi KeskEuroopas on vähe suuri keskusi, mis nii kaua tegutsenud.

Väike Munamägi on Otepää kõrgustiku kõrgemaid kupleid. Selle tipust näeb selgema ilmaga enam kui 50 km kaugusele.  Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m). Talvel on seal avatud rahva hulgas ülipopulaarne mäesuusa- ja lumelauakeskus. Väike-Munamäest kõrgem on Otepää kõrgustikul vaid Kuutsemägi, absoluutse kõrgusega 217 meetrit.

Mäel asub ka vaatetorn, kuid selleni jõudmine on üpris keeruline. Ühtegi viita ega juhist ei ole, ka keelavaid mitte. Vaatetorn on aiaga piiratud ja jätab mulje, et tegu on pigem sidemastiga kui avaliku vaatamisväärsusega. Põhjus võib olla ka treppide ja platvormide kehv seisund, mis ei taga piisavat turvalisust.

Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks e Emajõe lätteks.. Naabruses asuvat rändrahnu ehk rahvasuus Kalevipoja kivi  peetakse “Eesti lipp 100” mälestuskiviks. Kivi on ümbruskonna suurim – 25000 kg. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg.

Ka allika ja kivi juurde minekuks maastikul selgeid juhiseid ei leia. Asuvad eramaal.

Legend Munamäe tekkest. Kord läinud Kalevipoeg Otepää poole, et puid tuua. Natuke maad enne Otepääd märkas ta Vanakuradit. Too ehmus ja pistis punuma, Kalevipoeg kihutas talle järele. Mõlemad jooksid nii kiiresti, et tuul vilises ja pani puud õõtsuma. Otepääl sai Kalevipoeg Vanakuradi kätte. Ta võttis mehikesel kõrist kinni ja oli valmis ära tapma, kuid Vanakurat hakkas paluma: “Kulla Kalevipoeg, ära tapa mind. See poleks üldsegi huvitav. Selgitame parema mehe välja võistluse abil.” “Missuguse võistluse?” küsis Kalevipoeg, kes oli vahepeal Vanakuradi kõrist lahti lasknud. Vanakurat seletas: “Hakkame karjäärist liiva kokku tassima. Tassime kuni päikeseloojanguni. Kui minu hunnik on päikeseloojanguks suurem, lased sa mul minna. Aga kui sinu oma on suurem, siis võid mind tümita-a.” “Aga kui sa üritad võistluse käigus põgeneda?” küsis Kalevipoeg. “Sa seo mind selle puu külge kinni nii pika nööriga, et ma parajasti karjääri ja tagasi ulatun,” ütles Vanakurat. Kalevipoeg oli nõus ja võistlus võis alata.

Mõlemad vedasid suurte kottidega liiva, savi ja mulda kokku. Hunnikud muudkui kasvasid ja kasvasid. Päike hakkas loojuma ja Vanakuradi hunnik oli Kalevipoja omast väiksem. Nüüd otsustas Vanakurat oma naha päästmiseks nõidust kasutada. Kui Kalevipoeg oli järjekordse laadungi järele tormanud, nõidus Vanakurat oma kuhila Kalevipoja omast poole suuremaks. Et mitte kahtlust äratada, jooksis Vanakurat uue laadungi järele. Päike loojus ja nüüd hakati hunnikuid võrdlema. Selleks pandi hiigelpika laua üks ots Kalevipoja hunniku ja teine ots Vanakuradi oma tippu. Oli selgelt näha, et Kalevipoja kuhi oli madalam. Kalevipoeg vangutas kurvalt pead, aga parata polnud midagi, sest kokkulepe on kokkulepe: Vanakurat pääses vabadusse.

Eestimaa sai aga juurde kaks mäge: Kalevipoja hunnikust sündis Väike-Munamägi, Vanakuradi omast aga SuurMunamägi.

Muudetud: 18.01.2026