Pahkla suurkivi – Eesti mõisate suurim “VIP-terrass”, kuhu mahtus 12 tantsupaari

Pahkla Suurkivi on Eesti looduse tõeline “raskekaallane” – see on 197-kuupmeetrine rabakivist hiiglane, mis toimis mõisnike ajal Eesti kõige eksklusiivsema ja kõrgema tantsupõrandana.

Eestimaa kivide kuningas ehk Pahkla Suurkivi on rabakivist hiidrahn. Peaaegu nelinurkse tahuka kujulise rahnu pikkus on 10 meetrit, laius ka ligi 10 meetrit ja kõrgus enam kui 4 meetrit. Kivi ümbermõõt on ligi 30 meetrit. Nagu väike eramu, ainult puhast kivi täis!

Rahnu nime päritolu on senini selgusetuks jäänud. Tahukalaadse kivi lael olevat Pahkla mõisnik korral­danud oma küla­listele pidusid. Kivi otsa kaeti laud, jätkus veel tantsuruumigi. Rahvas teab rääkida, et ühte kiviprakku olevat kukkunud mõisahärra kulduur. Pidu peetud kivi juures vahel ka Eesti Vabariigi ajal. Kivil mahtunud tantsima 12 paari.

Kuigi hiiglase mõõtu, jääb see kivi Eesti suurimatele kordades alla. Meie suurim rahn Ehalkivi on pea 7 korda suurem, Kabelikivi ja Majakivi ka 4-5 korda suuremad.

Pahkla rahn on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all. Kuigi nime poolest võiks rabakivil olla seost raba või sooga, siis nii see ei ole. Nimi on tuletatud soome keelest ja viitab hoopis sellele, et kui see kivi on väga kaua päikese, vihma ja pakase käes olnud, laguneb ehk “rabeneb” see teistest kividest kergemini liivaks.

Need võimsad kivid on sündinud miljoneid aastaid tagasi sügaval maa sees tulemägede ehk magma abil. Rohkem kui 1,5 miljardit aastat tagasi oli seal, kus praegu on Soome, ülikuum koht, kus Maa sees kees sulanud kivim ehk magma. Aja jooksul see aeglaselt jahtus. Miljoneid aastaid hiljem tuli suur jääaeg ja hiiglaslikud ja rasked jäämassid liikusid aeglaselt Soomest üle praeguse Soome lahe Eestisse. Jää hiivas need hiidrahnud maapinnast lahti, vedas neid endaga kaasa nagu hiiglaslik buldooser ja jättis siia maha, kui ilmad soojaks läksid ja jää sulas.

Ligikaudu kaks Eestis leiduvast kolmest hiidranust on just rabakivist. Tuntuimad  Tammispea rändrahn  ja  Muuga Kabelikivi . Samas Eesti suurim rahn –  Ehalkivi  – ei ole rabakivist vaid pegmatiidist. Mõlemad kivimid koosnevad kristallidest, mis rabakivil on pisikesed, aga pegamatiidi oluliselt suuremad. Kuna pegmatiit jahtus maapinna sügavamates kihtides ja aeglasemalt, imades sisse palju vett ja gaase, oli ka pegmatiidi kristallidel rohkem aega ja ruumi kasvada.

Vanasti oli talumehel oluline neil kividel vahet teha. Rabakivid sobisid maja vundamendiks ja müürideks, pegmatiidid aga tule süütamiseks, hiljem ka keraamika valmistamiseks, eheteks.

Pahkla Suurkivi lähedalt leiab veel Vaeslapse leinakivi ehk Mari nutukivi (6,5 x 4,9 x 3,5 m; ümbermõõt 16,4 m) ja Määrakivi ehk Mägrakivi (ümbermõõt 20,4 m, kõrgus 3,7 m), veidi eemal männikus on Lasketiirukivi (ümbermõõt 16,7 m, kõrgus 3,5 m).

Muudetud: 17.08.2026