Kulla­maa kirik, kus sündis Eesti akadeemiline muusika

Kullamaa kiriku 170-aastane orel pole lihtsalt pill, vaid eriline aare, mille ajaloolistel klahvidel on oma esimesi helisid loonud meie esimene kõrgharidusega helilooja Rudolf Tobias.

13. sajandist lõpukümnendist pärit Kullamaa kodakirikut (ilma tornita kirik)  on 18.-19.  sajandil korduvalt täiendatud.  Kullamaa Püha Johannese kiriku neogooti torn valmis alles 1870.aastal. Kirik on läbi sajandite hästi säilinud: kiriku kantselei pärineb aastast 1626, kirikukassal on aastaarv 1639. Tähelepanuväärne on ka 1854. aastast pärit orel, millega on mänginud ka helilooja Rudolf Tobias, kelle isa oli pikalt Kullamaa koguduse köster. Rudolf Tobias oli esimene eesti rahvusest helilooja, kel oli akadeemiline muusikaline kõrgharidus.

Kullamaa kiriku põranda all puhkas läbi ajaloo kõrgeim aadlik, kes üldse Eestisse maetud on – Württembergi hertsoginna Auguste Caroline Friederike Luise põrm. Hertsoginna suri salapärastel asjaoludel kõigest 24-aastaselt  1788. aastal Kullamaa lähedal Koluvere lossis ning maeti Kullamaa kirikusse. Hertsoginna ümber on salapära tänaseni, on ka arvatud, et Caroline on kirikust siiski mujale ümber maetud. Hersoginna vanaonu oli Preisi kuningas Friedrich Suur, tema pojast sai kuningas Wilhelm I, tema õde abiellus Inglise kuninga Georg IV-ga ja tütar Napoleon Bonaparte’i vennaga, tema mehe õde oli tsaar Aleksander I ema. Lisaks oli hertsoginna hilisema Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni vaarema.

Kirikut ümbritseb surnuaed, kus on säilinud rõngasrist kirjaga SITTA KODT  MATZ. Matz oli kinkinud kirikule kroonlühtri ja sai talupojana selle eest erakorralise õiguse olla maetud vahetult kiriku kõrvale.

Vaata ka Rudolf Tobiase muuseum

Muudetud: 18.01.2026