Nina küla – Peipsi serv, kus Kalevipoeg tegi valestardi

Nina (Ninaküla) on vanim vene vanausuliste küla Peipsi ääres.  

Nina küla on nime saanud järve ulatuvast ninakujulisest kaldajoonest. 17. sajandi teisel poolel tekkis siia püsiv vene küla, millel on tüüpilise vene küla jooned- elamud asuvad fassaadiga tänavajoonel ning muud hooned paiknevad ümber suletud hoovi.

Peipsi lääneranniku külad olid veel 17. sajandil valdavalt eestlaste kalurikülad. Vaid üks 17. sajandil selles piirkonnas tekkinud küla – Nina küla – kujunes ja jäigi venelaste ning õigeusuliste külaks. Enamik vanausuliste asundustest tekkis Peipsi läänekaldal hiljem, 18.–19. sajandil.

Peipsi järvel võib mõnikord talvel tõusta üsna paks udu. Kaldaäär kaob uduga vaatepiirilt ning hämaruse saabudes ei ulatu sellest alati läbi isegi tuletorni valgusvihk. Räägitakse, et aastaid tagasi aidati uduvangis kalureid nendel puhkudel kirikukellade helistamisega – nii said hädalised aru, kuspool on kallas. Nina raudbetoonist tulepaak on ehitatud aastal 1938.  Nina torni kõrgus on 11 meetrit, tule kõrgus 14 meetrit. Kuigi Sibulatee kulgeb piki Peipsi rannikut, on Nina tuletorn Sibulateele jääv ainus tuletorn. Tegelikult on tegu tulepaagiga, mis on tuletornist pisem, hea ilma korral on tuli nähtav isegi kuni 30 kilomeetri kaugusele.

Tuletorn renoveeriti 2021. aastal. Kokku on Peipsi kallastel Eesti poolel 3 tuletorni, lisaks Ninale veel Mehikoorma ja Rannapungerja tuletornid. Ametliku klassifikatsiooni järgi on tuletorn siiski vaid Mehikoormas, ülejäänud kaks on tulepaagid.

Maailmas on kokku ligi 15 000 tuletorni, neist Läänemere piirkonnas 360 ja Eestis 41 tuletorni ning 218 tulepaaki.

Nina kirik (mida sageli nimetatakse ka Nina kabeliks) on väga erilise looga pühakohti. See paik on huvitav nii oma asukoha, ehitusloo kui ka kohaliku kultuuripärandi tõttu. Nina küla on ajalooliselt olnud vene vanausuliste ja õigeusklike piirkond, mistõttu on 1828. aastal valmis saanud Nina õigeusu kirik olnud kohaliku kogukonna oluline tugipunkt. Kirik on pühitsetud meremeeste ja rändurite kaitsepühakule Püha Nikolausele, on ju ka siinne rahvas valdavalt kalurid ja paadimehed, kellele on kirik olnud oluline maamärk. Ka nõukogude aja elas kirik üle, kuigi kogudus oli väike.

Kirik on muinsuskaitse all.

Iga-kevadine Peipsi kevadekuulutaja on Nina külas üle Peipsi järve kallaste pressivad Peipsi kuulsad  jäämäed, mida tullakse uudistama lähedalt ja kaugelt. Ajaloost on teada aastaid, mil loodus nalja pole mõistnud ning oma teelt nii mõnegi hoone pühkinud. Legend räägib, et Eesti rahvuskangelane Kalevipoeg hakanud just siit ehitama silda üle Peipsi. Ilmne, et vägilane polnud just kõige teravama mõistusega, alustades ehitust esmapilgul üsna ebapraktilisest kohast.

Muudetud: 06.02.2026