Kiikla mõis

Kas teadsid, et just Kiikla mõisas valmis ajaloo esimese eestikeelne juturaamat “Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat I-II”?

Kiikla mõisat on esmamainitud 1601. aastal. Nii Kiikla, kui ka teiste siinsete mõisate tekke ja arengu üheks tõkkeks võis olla vähene haritud põllumaa, peamiseks põhjuseks aga Virumaa idaosas valitsev sõjaseisukord. Narva jõe ja Peipsi tagant lähtuvad venelaste rüüsteretked tabasid alati esimesena Ida-Virumaad. Nagu tollele ajale tavapärane, vahetas mõis tihti omanikke, antud juhul enamasti võlgade katteks.

Kiikla mõisas koduõpetajana täöötanud saksa päritoluga eesti kirjamees Friedrich Gustav Arvelius kirjutas just siin aastatel 1782-1787 eeldatavasti ajaloo esimese eestikeelse juturaamatu “Üks Kaunis Jutto- ja Õppetusse Ramat I-II”. Aastatel 1712-1795 oli mõis Rosenite suguvõsa valduses.

Mõisa klassitsistlik ühekorruseline tänaseni säilinud kivihoone valmis 1832. aastal.

Eesti NSV ajal kuulus endine mõisa härrastemaja kolhoosile Juuni Võit. Hoones asusid kolhoosi kontor, kultuurimaja, postkontor ning korterid. Hiljem plaaniti siia laiendada Kiikla lastekodu. Kinnitamata andmetel on omanikel plaan rajada säilinud mõisahoonesse kunstimõis.