Neeruti juugendmõis

Kas teadsid, et Neerutis on üks väheseid, kui mitte ainus restaureeritud juugendstiilis mõisahäärbereid Eestis?

Esimesed kirjalikud teated Neeruti mõisast on juba aastast 1406. Nime andis mõisale perekond Nieroth, kelle valduses oli see XVI–XVII sajandil. Mõis vahetas tihti omanikke. Põhjasõjas põletasid venelased mõisa maha, kuid see taastati, rajati ka park ja vahtraallee. 1878. aastal valmis uus suur peahoone, millele 20. sajandi alguses lisandus kõrge torn veepaakide hoidmiseks, sest majas oli ka toimiv veevärk.

1902. aastal ostis Neeruti mõisa oma pojale Peterburi kummivabrikant Kirschten. Poeg kolis mõisasse küll oma naise koos lastega, kuid jäi ise valdavalt Peterburi ja juhtis mõisamajandust eemalt. Edukalt – tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega, ehitati ümber härrastemaja. Kuid pere lagunes, sakslannast proua kolis koos kahe pojaga kodumaale tagasi, mõisasse jäi peretütar ja nüüd ka isa, kes aga üsna varsti suri. Maareform jättis küll härrastemaja tütrele, kuid peagi kolis ta Tallinnasse ja häärber jäi aastateks tühjalt seisma.

Juba 1931. aastal aga märgiti, et hoone on lagunenud – trepid katkised, krohv alla kukkunud, aknad laudadega kinni löödud. Teise maailmasõja ajal majutati hoonesse sakslaste väeosa, 1945. aastal peatus seal nõukogude tankikolonn. Pärast sõda olid hoones külanõukogu kontor, korterid, söökla ja raamatukogu.

Mõisa algne mööbel on erinevatel ajajärkudel laiali pudenenud, osa mööblist müüdi 1936. aastal oksjonil. Söögitoas kogu seina kattev rikkaliku kujundusega puhvetkapp olevat müüdud tükkhaaval ümberkaudsetesse taludesse.

Mõis oli aastaid tühjalt seisnud ja lagunes, kuni eelmise sajandi lõpus erastati. Hanna ja Ander Ild ostsid mõisa 2004. aastal suurärimees Andres Sarri käest. Lammutus- ja renoveerimistööd algasid siiski alles 2013. aastal. Vahepeal jõuti vallaga isegi kohut käia. 2020-datest tegutssb mõis eelkõige muusikamõisana, korraldades pargikontserte. Viimastel aastatel renditakse ruume ürituste korraldamiseks.

Eestis on väga vähe näha juugendstiilis mõisahäärbereid. Neeruti maastikukaitseala piiril asuv Neeruti mõis just selline on.

Neeruti mõisaga on seotud ka omamoodi rekordid. Mõisa parki on istutatud pärn, mille võra läbimõõt oli istutamise ajal kuni 5 meetrit! Tegu on ühe suurima Eestis ümber istutatud puuga. Septembris 2019 pandi mulda kuust, millel oli pikkust ligi 10 meetrit. Ülisuuri puid on mõisahäärberi ümbrusesse istutatud veelgi.

Unikaalne nähtus on ka Neeruti mõisa vahtrate allee, mis on mõlemalt poolt kaherealine. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Kui enamik meie mõisahooneid on näinud kummitusi, siis omanike sõnul Neeruti häärberis neid lihtsalt pole.

Muudetud: 12.09.2026

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Neeruti juugendmõis

Vaata ka neid kohti:

Aaspere mõis – väikeriik, mis trükkis endale ise raha

Kavastu Tuvitorn – vana aja Wi‑Fi, mis töötas tuvide jõul

Palmse mõis – Eesti mõisate kroonijuveel