Kaagjärve mõis – tööstuslikust minevikust romantiliseks roosiparadiisiks

Kunagisest õlle- ja villavabrikute mekast on saanud Karula rahvuspargi külje all asuv vaikne oaas, mis meelitab suvel külastajaid oma lummava roosiaia ja elava muusikaga.

Kaagjärve mõis, mille ajalugu ulatub 16. sajandisse, on tänapäeval vaikne ja kõrvaline paik, kuid 19.–20. sajandi vahetusel oli siin elu üllatavalt kirev. Von Kawerite järgi nime saanud mõis kuulus toona von Brüggenitele ja hiljem von Grotedele. Viimaseid mäletatakse kohalike seas kui haritud ja heatahtlikke mõisnikke, kelle juhtimisel piirkond majanduslikult õitses. Kaagjärvel elasid kõrvuti eestlased ja lätlased, ümbruses tegutsesid õllevabrik, jahu- ja saeveski, villavabrik ning ketruskoda, mis muutsid mõisa 19. sajandi teises pooles tõeliseks tööstuskeskuseks.

Pärast mõisareformi töötasid siin kuni aastani 2007 kool ja lasteaed. Aastatel 1977–1983 tegutses mõisahoonetes Kaagjärve eriinternaatkool.

Tänapäeval asub peahoones muuseum, kus vendade Luckinite 120 aasta vanustelt fotodelt saab aimduse just sellekandi taluinimeste suhteliselt heal järjel elust üle saja aasta tagasi.

2015. aastast on häärber eravalduses. 2019. aastal rajatud roosiaed ja suvine Roosifestival toovad mõisaõuele taas elu. Nii on Kaagjärve kujunenud hinnatud paigaks ka pulmade, kultuurisündmuste ja seminaride pidamiseks.

Vaid lühikese autosõidu kaugusel algab Karula rahvuspark.

Muudetud: 25.05.2026