Olustvere mõis – Briti luksus ja kosmiline tehnoloogia
Ajal, mil kõige suurem osa Eestist ja ka maailmast veel peeruvalgel või petrooleumlampide abil pimedust peletas, oli Olustvere lossis juba elekter, keskküte ja voolav vesi.
See 1903. aastal valminud inglise stiilis häärber pole lihtsalt mõis, vaid sajanditagune nutikodu, kus puitpaneelid ja siserõduga fuajee teeks silmad ette isegi “Downton Abbey” võtteplatsile.
Mõis rajati 16. sajandi keskel. Liivi sõja järel kuulus mõis Poolale ja 1620. aastal sai sellest üks osa rootslase de la Gardie’de hiigelvaldustest Eestis. Mõis vahetas tihti omanikke.
Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud rohkem kui eelmised. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast, 1903. aastal valmis inglise stiilis uhke mõisahäärber. Selle projekteeris tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Rahvasuus hakati uhket mõisahoonet üsna varsti Olustvere lossiks kutsuma. Uhke on loss ka interjööris. Kasutatud on rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Hoones oli juba ehitamise ajast elekter, keskküte ja veevarustus.
Lisaks peahoonele väärivad tähelepanu valitsejamaja, punastest tellistest karjaõu, meierei, väravad, viinavabrik ja ait. Eriline on ka metallist varikatuse ja vändaga kaev. Täna on siin Baltikumi üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse.
Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks kõrge kivimüüriga piiratud inglise stiilis liigirikkaks pargiks Riia linnaaedniku, saksa maastikuarhitekt Georg Kuphaldti projekti järgi. Sama mees on kujundanud muu hulgas ka Oru lossipargi ning Kadrioru pargi, samuti Riia Metsakalmistu.
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts soovis rajada Eesti Aleksandrikooli ideest lähtuva oma põllutöökooli, kuid sobivat püsiasukohta polnud kohe võtta. Nii valiti Kõo mõis 1914. aastal ajutiseks asukohaks, kuna seal olid olemas vabad hooned ja võimalus õppetööga kiirelt alustada. Paraku olid hooned vanad ja kitsad, nii tegutses Eesti Aleksandri Põllutöökool aastatel 1914-1920 Kõo vallas ja kolis von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud Olustvere mõisakompleksi 1920. aastal, et juba püsivalt ja süsteemsemalt edasi areneda. Nii loetakse ka just Olustveret kohaks, kus algas Eesti põllumajanduslike kutsekoolide ajalugu.
Selle kooli järglane Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool tegutseb peamiselt 1985. aastal valminud uues hoones. Mõisa häärberis asuvad täna Olustvere Turismikeskus ja Olustvere lasteaed, kool kasutab mõisamaja praktikabaasina.
Muudetud: 06.04.2026
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
