Kurgja Talumuuseum – 500-kroonisel oleva mehe elutöö

Carl Robert Jakobson ei kujundanud ainult rahvuslikku ärkamist, vaid projekteeris oma käega ka ideaalse talu. See on paik, kus 19. sajandi unistused kohtuvad tänapäevase karjakasvatusega – ilma igasuguse filtrita ja otse keset Pärnumaa metsi.

Kurgja Talumuuseumis saad tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga ning tema poolt rajatud talu eluoluga.

Kurgja on rajatud Jakobsoni enda jooniste ja unistuste järgi. Tänaseni karjakasvatuse ja põllupidamisega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veised, lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi.

10. augustil 1874 korraldas Jakobson oma Kurgja talus Eesti esimese künnivõisluse. Peremehel oli võistlusega ka oma kindel eesmärk – demonstreerida hõlmadra eeliseid harkadra ees.
Muuseumis saab külastaja ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega – traditsioonilisteks üritusteks on saanud talutööde päev, eesti hobuse päev, lambapäev, rahvuslik jaaniõhtu jpt. Ettetellimisel saad muuseumis nautida rahvustoite.

Carl Robert Jakobsoni portree oli Eesti krooni 500-sel kupüüril.

Rääkides Carl Robert Jakobsonist, ei saa kuidagi märkimata jätta tema rolli meie esimeste üldlaulupidude korraldamisel. Kuigi laulupeo mõtte algataja oli J. W. Jannsen, võttis ettevalmistamisest agaralt osa ka Jakobson. Meeste esialgset üksmeelt ei jätkunud paraku kauaks. Jakobson nägi laulupeos eelkõige eestlaste rahvuslikku pidupäeva, mis pidi olema suunatud kiriku ja mõisnike vastu. Jannsen aga soovis just vastupidist – eestlaste kokkusobitamist saksluse ja kirikuga. Selline vastuolu kajastus ka repertuaaris. Kava, mille koostas pastoritest ja mõisnikest moodustatud komisjon, koosnes enamuses saksa lauludest. Ilmalikud laulud olid küll väikeses ülekaalus, lisaks tsaaririigi hümn, oli eesti laule repertuaaris vaid kaks: A. Kunileidi “Sind surmani” ja “Mu isamaa ob minu arm”. Sellele vaatamata vaimustas pidu kogu rahvast ja kasvatas eestlaste ühtekuuluvustunnet rohkem kui ükski teine ärkamisaja üritus.

Ka Carl Roberti vend on ennast Eesti kultuurilukku kirjutanud. Eduard Magnust peetakse esimeseks eestlasest professionaalseks ksülograafiks ehk puugraveerimiskunstnikuks.

Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Muudetud: 23.09.2026

Vana-Koiola küla

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Kurgja Talumuu­seum – 500-kroonisel oleva mehe elutöö

Carl Robert Jakobson ei kujundanud ainult rahvuslikku ärkamist, vaid projekteeris oma käega ka ideaalse talu. See on paik, kus 19. sajandi unistused kohtuvad tänapäevase karjakasvatusega – ilma igasuguse filtrita ja otse keset Pärnumaa metsi.

Vaata ka neid kohti

Armas­tuse ausam­mas – Romantilise Rannatee oma “valvurid”

Sõmeri tuletorn – Pärnumaa ranniku kõige ligipääsmatum valgus

Uue-Varbla mõis, mis sündis vennatülist ja jäi püsima tänu argivajadustele

Kurgja Talumuuseum – 500-kroonisel oleva mehe elutöö

Armastuse ausammas – Romantilise Rannatee oma “valvurid”