Nõva kirik – seljatoeta pingid ja “Saksamaa” vitraažid

Kuke kiremisest piisas meremeestele, tõelised imed sünnivad siiski kogukonna visadusest ja töökusest

Legend räägib, et merel olid paksus udus ekselnud Norra meremehed, kes lubasid, et kui nad eluga maale pääsevad, püstitavad nad tänutäheks Jumalale pühakoja. Siis kuulnud nad kukelaulu ning selle peale kaldale sõites jõudsid nad Nõva randa. Nagu lubatud, ehitasid nad rannikule kõrgemale künkale, kohaliku mõisa tuuleveski kõrvale kabeli ja pühendasid selle Pühale Olavile. Kuke auks, kelle kiremine nad õigesse suunda juhatas, on kiriku tornis tavapärase risti asemel hoopis kullatud kuke kuju. Tegu on siiski vaid legendiga.

Külarahvas on pidanud praeguse kirikuhoone ehitusajaks 1636. aastat. Hilisem dendrokronoloogiline analüüs määras kirikuseinas asuvate palkide mahavõtmise aastaks 1749, nii et tegelikult võib kirik olla siiski sada aastat noorem ehk ehitatud umbes 1750ndatel aastatel.

Samas ei pruugi see kogukonna mälule tuginev arvestus ka sugugi vale olla ja mingi osa praegusest kirikuhoonest pärinebki 1636. aastast, kuid on remonditud või osaliselt taastatud mingil põhjusel 18. sajandi keskel. Aastatel 2012-2020 läbis kirik põhjalikuma uuenduskuuri – vahetati kiriku alustalasid, kindlustati vundamenti ja tehti korda tornikiiver, siseseintelt eemaldati vineer ja põrandalt Püssi plaadid, mis kunagi 1970-datel väliseestlaste annetuste eest saaduna väga moodsad tundusid. Raha sai kogudus Leader-programmist, aga ka sõpruskoguduste annetustest. Alahinnata ei saa vabatahtlike panust. Katusevahetuseks hakkas kogudus müüma nimelisi katuselaudu juba mõni aasta varem, seejuures need katuselauad sai kogudus Vormsi kiriku metsast. Nõva kirikuaeda pääseb läbi värava, mis valmistatud aga vanadest raudristidest.

Nii ehk naa on see luteri kirikute hulgas mandri-Eesti vanim säilinud puukirik, kus on järjepidevalt jumalasõna kuulutatud. Samas on kirik ka üks väiksemaid Eestis – 13,6 x 7,1 meetrit.  Varasemast sisustusest säilisid kiriku pingid, mis – naistepoolel on erinevalt meeste pinkidest siiani seljalaudadeta. Pilkupüüdvad on ka  värviliste piltidega aknad idaseinas. Tegemist on pseudovitraažiga ehk pärgamendile trükitud pildid on kleebitud klaasi peale. Pikka aega arvati, et Nõva legendaarne mõisaproua Josefina von Baggehufwudt ostis piiblistseene kujutavad pildid kusagilt Saksamaalt, aga tegelikult olevat need on ikka spetsiaalselt Nõva kiriku tarbeks tehtud

Eestis on pühale Olavile peale Nõva kiriku pühendatud ka Tallinna Oleviste, Vormsi ja mõlema Pakri saare kirikud. Kes aga oli püha Olav?  Tegu on Norra kuningas Olav Haraldssoniga, kes kuulutati pärast surma pühakuks ja kellest sai põhjala kõige populaarsem pühak.

Muudetud: 01.04.2026