Narva-Jõesuu tuletorn

Eesti idapoolseim, 1957. aastal valminud Narva-Jõesuu tuletorn, on üks 12-st Eesti tuletornist, mis külastajatele avatud on.

Narva jõe läänekaldal asuv Eesti idapoolseim, Narva-Jõesuu tuletorn valmis 1957. aastal Teise maailmasõja ajal hävinud vana tuletorni asemele.

Uut tuletorni hakati Narva jõe kaldale ehitama 1950. aastate teisel poolel. Sõõrjad 1,5-tonnised raudbetoondetailid valmistati Tallinnas, veeti autodega Narva jõe äärde ja monteeriti kohale toodud tornkraana abil. Torni lähedusse rajati kaks kivielamut, generaatorihoone, töökoda ja saun. 1961. a oli merepinnast 34 m kõrgusel asuva tule nähtavus 17 miili ehk umbes 27 km. Hea ilma korral peaks Kingissepa linn näha olema. 2012. aastal Narva-Jõesuu tuletorn renoveeriti.

Vana tuletorn oli ehitatud 1808. aastal ja uuendatud 1886. aastal. Ümmargune paekivist tuletorn oli algselt 16 meetrit kõrge, pärast uuendamist juba 24 meetrine.  Tuletorni oli vaja eelkõige puitu vedavatele laevadele õige ankrukoha leidmiseks. Laevad saabusid sageli pimedas ning jäid ootama mööda Narva jõge paatidega toodava metsamaterjali laadimist. On ka andmeid, et mingi märgutuli asus Narva-Jõesuus juba Rootsi ajal. 1941. aastal hävitasid taganevad Punaarmee väed Narva tuletorni koos teenindushoonetega ning selle taastamisega ei kiirustatud.

Tuletorn on külastajatele avatud. Tuletorni külastamine on tasuline (5 eurot) ning siseneda lubatakse korraga kuni kaheksal inimesel, kes peavad olema veendunud, et ei karda kõrgust ning nende tervislik seisund lubab tõusta treppidest 30 meetri kõrgusele. Pidevat valvet torni juures ei ole, soovist tuleb ette teatada tel.5548-673.

Suvisel ajal on Eestis nüüd külastajatele avatud 12 torni: Lisaks Narva-Jõesuu tornile ka Ristna, Sõrve, Kõpu, Vormsi (Saxby), Tahkuna, Pakri, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare, Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Kokku on Eestis 55 tuletorni, mida on sama palju kui kõigil teistel Läänemere riikidel kokku.

Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on ca  4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine ​​Soome lahte suubuv jõgi.

Narva-Jõesuus on ka Eesti pikim liivane  mererand, pikkusega on 7,5 km. Eesti pikim liivarand see siiki pole. Peipsi järve põhjakaldalt leiab liivaranna, millel pikkust koguni 30 km. Võrdluseks Pärnu rannas on liivaranda vaid 1,8 km.

1920. aastani kandis Narva-Jõesuu nime Hungerburg (näljalinn).

2026. aasta suveks ehitatakse kultuurikvartaliks kogu tuletorni ümbrus koos valmiva muuliga. Vanad tehasehooned on selleks juba lammutatud.

Muudetud: 30.12.2025