Pidula mõis, kus pidalitõbised leidsid varju ja tuntud kultuuritegelane kaotas elu

Kas teadsid, et Pidula on oma nime saanud seal kunagi asunud pidalitõbiste varjupaiga järgi?

Kuulduste kohaselt paiknes Pidulas 13. sajandil rajatud pidalitõbiste varjupaik. Kohanimi võib tulla sõnast “pidal”, mis algselt tähendas nii pidalitõbe kui hospidali.

Pidula mõis rajati 16. sajandi lõpus. Üsna varsti omanik vahetus ja pea kaks sajandit oli mõis Stackelbergide omanduses. Mõisas on sündinud Eestimaa rüütelkonna peamees (1740–1741) ja vabahärra Adam Friedrich von Stackelberg.

Härrastemaja ehitati arvatavasti 18. sajandi algusaastatel, seda on hiljem korduvalt ümber ehitatud ja laiendatud.

1787. aastal, kui Gustav Wilhelm von Toll abiellus Stackelbergi tütrega, sai ta Pidula mõisa oma valdusse. Tollide omanduses püsis Pidula mõis kuni 1921. aasta võõrandamiseni.

Pärast mõisate võõrandamist, aastatel 1923–1970, töötas mõisa härrastemajas Pidula algkool.  Kooli juhatajatest tähtsaim oli Jakob Laul, kes oli tuntud kultuuritegelane ja muusikamees. Saksa okupatsiooni ajal ta vahistati ning hukati Kuressaare lossihoovis. Väidetavalt oli Jakob Laul avaldanud arvamust, et Saksamaa kaotab sõja ning pahatahtlik naaber oli tema peale võimudele kaevanud. Tema poeg oli koorijuht ja muusikapedagoog, pikaaegne Tallinna Klaverivabriku juhataja Venno Laul.

Pärast kooli sulgemist, 1970. aastal, oli mõis erinevate omanike käes ja osaliselt lagunes. Mingil ajal tegutsesid siin piirivalvurid.  1997. aastal omandas mõisa Vesa Lappalainen, kelle ettevõtmisel mõisa restaureeriti. Omanikul oli plaan teha Pidulasse neljatärnihotell, kuid sellest asja ei saanud, lihtsamat ööbimisvõimalust siiski pakuti.

Pragu on mõisal juba uus omanik, korraldatakse mõisas üritusi ja pakutakse majutust.

Ka lastefilmi “Ruudi” võtteid tehti Pidulas mõisas.

Mõisast kolm kilomeetrit edelas Pidula oja ääres paikneb 1809. aastal ehitatud mõisa vesiveski, mille paisul töötab täna Pidula kalakasvatus, kus soovijatel võimalus ka ise kala püüda.

Muudetud: 25.03.2026