Orina mõis – Põhja-Jäämere uuringute alguspunkt Järvamaal

Just selles Järva-Jaani külje all asuvas mõisas sündis hüdroloog ja geograaf Nikolai von Schilling. Tema huvialaks olid Põhja-Jäämere hoovused. Tema  panus teadusmaailmas oli  märgiline – ta oli üks esimesi, kes teoreetiliselt tõestas hoovuste liikumist Põhja-Jäämeres. See teeb Orina mõisast olulise punkti mitte ainult Eesti haridusloos, vaid ka maailma teadusajaloos.

Orina mõis asutati 17. sajandil.  Mõisa  klassitsistlik kivist peahoone ehitati 17. sajandi keskel ja veidi hiljem ehitati ka ümber, nooblimaks. Lisati külgtiivad, algsele ühekorruselisele kivihoonele lisati kahe sajandi jooksul nelja sambaga portikus, veranda, teine korrus. Samas rajati ka juurdeehitusi.

Juba enne mõisate riigistamist, aastal 1910, kolis Järva-Jaani algkooli osa klasse mõisavalitseja majja. 1919. aastal, pärast mõisamaade riigistamist, alustas siin tegevust Järva-Jaani (Orina) kõrgem algkool.  Mõisas on tegutsenud Järva-Jaani tütarlaste täienduskool (1924–1937), Kodumajanduskool (1937–1947), Järva-Jaani kutsekool (1947–1992) ja Paide kutsekooli Järva-Jaani filiaal (1992–1996).

Alates 1997. aastast on mõis munitsipaalomandis. Hoonesse rajati vahetus läheduses asuva nõukogudeaegses koolimajas paikneva Järva-Jaani Gümnaasiumi kodundusklass ja koolimuuseum. 2004. aastal laiendati muuseumitubade pinda mõisa, kodumajanduskooli ja Järva-Jaani kihelkonna ajalooliste väljapanekutega.

Vaatamisväärseks muudeti ka 1971. aastal endisse mõisasaali ehitatud pöördlava, mis on pärand siin aastakümneid tegutsenud kutsekoolilt. See on koht, kus barokne saal kohtub nõukogude tehnikaga.

Mõisa ümber asub rikkalik loodusmaastik allikate, loodusradade ja tehisjärvega.

Muudetud: 07.04.2026