Ohtu mõis

Kas sa teadsid, et Ohtu mõisas asub Eesti vanim säilinud raidkamin, mis pärineb aastast 1654?

Ohtu mõisa ajalugu ulatub tagasi 17. sajandi algusesse, selle esimesed omanikud olid Krämerid. Kahjuks hävis esialgne mõis suuremas osas Põhjasõjas. 18. sajandi teisel poolel hakkas Christoph Heinrich von Kursell mõisakompleksi esinduslikumalt välja ehitama. Suursugune see tuligi, mistõttu on Ohtu mõisa võrreldud isegi miniatuurse Kadrioru lossiga.

Mõisa eristavad teistest barokkmõisatest unikaalsed kahhelahjud ja raidkaminad. Eelpool mainitud raidkamin olevat müüritud seina ilma, et seda praktiliselt kasutada oleks saanud – sellel puudub nimelt ühendus korstnaga. Erilist tähelepanu pälvib mõisa pritskrohv, mille sisse on segatud helklevad klaasikillud, muutes fassaadi elavaks ja säravaks.

Pärast riigistamist 1920. aastal kolis mõisahoonesse kohalik kool, mis tegutses seal kuni 1973. aastani. Hiljem kasutas hoonet Vasalemma sovhoos, siin asus ka Rahvusraamatukogu fondihoidla. 1980-ndatel tekkis idee rajada häärberisse puhke- ja kultuurikeskus, kuid see jäi teostamata. 1989. aastal sai mõis uueks omanikuks EELK Konsistooriumi Asjadevalitsus, kes plaanis sinna õppekeskust koos piiskopi esindusruumidega ja pansionaadiga, kuid ka see projekt jäi pooleli.

Selle sajandi alguses läks mõis eraomandisse ja peahoone on nüüdseks väljast ja osaliselt ka seest restaureeritud.

2003. aastal tunnustas Muinsuskaitseamet Ohtu mõisa peamaja taastamistöid aasta parima taastatud muinsuskaitselise fassaadi aunimetusega. Mõisas korraldatakse suviseid teatrietendusi, kontserte.

Mõisas on üles võetud kaadreid filmile Äratus (1989).

2025. aasta veebruarist on mõisakompleks müügis.