Vaindloo tuletorn
Vaindloo tuletorn on Eesti esimene Gordoni süsteemis malmplaatidest monteeritud tuletorn, mille praegune asukoht on küll Vaindloo saarel, kuid algselt seisis see hoopis Vormsil. 1864. aastal püstitatud majakas reguleeris siis laevaliiklust Soome lahe ja Väinamere vahel Hari Kurgus.
Juba 1871. aastal selgus, et 17 meetrit kõrge torn tuleb viia üle kivisele ja tühjale Vaindloo saarele, kus tuletorn seni puudus, kuid strateegiliselt tähtis koht seda eeldas. Pealegi kasvas Vormsil paks mets, mis ähvardas torni tuld varjama hakata. Tuletorni külge kinnitati ka suur udukell, mis pidi meresõitjaid aitama olukorras, kui tuld enam näha ei olnud.
Vaindlool oli küll olnud mingi puust päevamärk, kuid see kukkus ümber. Süüdlaseks peeti üle Soome lahe sõitvaid randlasi, kes Vaindlool peatusid päevamärgi metallosad ära olid varastanud. Põhjuseks võis olla ka asjaolu, et Peeter I käsul olevat kehtinud kord, et tuli süüdatakse päevamärgis ainult siis, kui liikvel on Vene laevad.
Vaindloo tuletorn on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Vaindloo saar on Eesti kõige põhjapoolsem punkt. Saarel on ka üks Eesti suurimaid rabakivist rändrahne, Vaindloo hiidrahn, mille kõrgus on 7,7 m.
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Käru alevik,Türi vald,



