Aa mõis – Eesti lühim nimi, aga pikk ajalugu

Aa mõisa lugu on segu haruldastest Rootsi-aegsest arhitektuurist ja Eesti ristsõnadest

Aa mõis  on asutatud arvatavasti 15. sajandil. 1630. aastal sai mõisa omanikeks von Wangersheimide aadlisuguvõsa, kelle omandusajal püstitati aastatel 1696-98 mõisa kahekorrusline barokne peahoone. See peahoone on ümber ehitatuna säilinud tänini.

Põhjasõja ajal mõis põletati, kuid üsna pea taastati hoone vanade müüride põhjal. Hiljem on uued omanikud seda korduvalt ümber ehitanud. Selle käigus  lisati hoonele kaks ühekorruselist tiiba ning kogu ehitisele anti varaklassitsistlik väliskuju.  Mõisa viimasteks omanikeks enne 1919. aasta mõisareformi olid von Gruenewaldtid. Sellest ajast pärinevad neli puitpitsilist historitsistlikku varikatust.

Alates 1923. aastast tegutses peahoones hooldekodu. 1980-ndatel aastatel püstati mõisaparki kolmekorruseline uus hooldekodu korpus, mis ühendati peahoonega galerii abil. Tänaseks on nende vahel asunud hoone lammutatud. Eesti taasiseseisvumisel jäi mõis riigi valduseks ning 2009. aastal läks see  Lüganuse valla omandisse. Vanadekodu teenust pakutakse kompleksis tänaseni, kuid enam mitte peahoones. Sinna peaks peale restaureerimist tulema mõisakohvik. Enamik kunagisi abihooneid on täneseks kas ümber ehitatud või varemetes.

Aa küla valiti 2019. aastal Eesti ristsõnapealinnaks. On ju Aa ristsõnades enamlevinud kahe tähega kohanimede seas, nii küla, mõisa kui ka ranna nimena. Erinevalt meie sügise- või talvepealinnast Aa oma tiitlit kunagi üle andma ei pea.

Muudetud: 18.03.2026