Arkna mõis, mis tootis juustu, mahlu ja lõpuks ainult küsimusi

 Arkna mõis asutati 1772 aastal, algselt karjamõisana. Rüütlimõisaks sai hiljem.  Täna nähtav Arkna suur mõisaansambel on välja ehitatud ajal, kui mõis kuulus Schubertite aadliperekonnale, valmis 1887. Mõisasüda on võetud muinsuskaitse alla.

Pärast mõisareformi on hoonet korduvalt ümber ehitatud, lisandus ka klaasveranda.  Samas on  säilinud on üsna palju algset sisustust, sh kahhelplaatidega kaetud põrandad, nikerdatud uksepiirdeid, reljeefsetest glasuurkahlitest suur kamin, rosetid, sisseehitatud söögitoa kapid ja muudki.

1922. a. kolis hoonetesse Virumaa põllutöökool, mis oli seal kuni 1993 aastani. Kooli tegevus oli alguses põhiliselt taimekasvatuse ja aianduse keskne, hilisemal perioodil lisandusid ka mesindus ja loomakasvatus.

Täna on mõisasüda eravalduses. Peale 20 aastat tühjana seismist on hakatud peahoonet korrastama. Hoone sai uue katuse, aknad. renoveeriti endine suur jääkelder. Kui veel mõned aastad tagasi toimus mõisakomplekis  aktiivne tootmistegevus- toodeti  juustu, mustsõstardest valmistati mahlu, moose, valmistati veini, siis koroonapandeemia tegi sellele lõpu ja mõisakompleks on müügis ka veel 2025. aasta kevadel.

Arkna mõisa park on liigirikas, riikliku kaitse ja muinsuskaitse all. Üle pargis asuvate kanalite viivad kaunid graniidist sillad.

Muudetud: 23.01.2026