Kallaste pank – hea Vanapagana salajane relvatehas

Rahvasuu ei ole Kallaste panka kunagi pidanud lihtsalt kivihunnikuks.

Legendi järgi peitub panga paksude müüride vahel Vanapagana enda sepikoda. Räägitakse, et muiste vabadusvõitluse ajal ei olnud Vanapagan sugugi kuri tegelane, vaid töötas täistuuridel, valmistades kohalikele eestlastele relvi, et võõrvallutajatele vastu astuda. See on koht, kus geoloogia ja Eesti vabadusjanu kohtuvad sepaalasi kolina saatel.

Kallaste pank kujunes mere murrutava tegevuse toimel 2000 aasta eest, kui siinne piirkond  väikese saarena üle merepinna kerkis. 10 m üle merepinna ulatuval 400 m pikkusel pangal avaneb ulatuslik läbilõige siluri ajastul (400 miljonit aastat tagasi) moodustunud Tamsalu lademe kihtidest. Need kihid settisid madalas rannavees ja sisaldavad rohkesti tolleaegsete organismide kivistisi ning väikseid korallriffe ehk korallrahusid. Korallrahud on suurimad organismide loodud struktuurid maailmas, mis tekivad veetaseme pikaajaliste muutuste tagajärjel.

Üks ligi 28 m pikkune riff, mis on tekkinud korallidest, sammalloomadest ja stromatopooridest, paljandub korrapäratu kivimikehana panga lõunapoolses osas ning seda peetakse üheks Eesti ilmekaimalt paljanduvaks rifitaoliseks moodustiseks. Kolme ja poole meetri paksuselt nähtavad korallidega lubjakivid ja savikad lubjakivikihid on üksteisest hästi eraldatavad.

Hea teada: Eestis on ka teine Kallaste pank , mis asub Peipsi ääras Kallastel. Sealne pank on liivakivipaljand.

Muudetud: 29.01.2026