Põlise leppe kivid

Kas teadsid, et Otimäe karjamaa südames seisab kivihunnik, mille kohta kohalik vanamees sosistab: “see on Ingvari haud”?

Skandinaavia kuningas või mitte, aga need rahnud ei tulnud siia iseenesest. See on nagu Hiiumaa Stonehenge,  Eesti suurim megaliitehitis, samamoodi nagu Stonehenge on Inglismaa suurim megaliitehitis.

Selle kivikuhja päritolu on hägune nagu udu kevadises lehesalus. Ei ole teada, millal ja miks puhastati paepind, et sellele siis kive vedada ja kas plaanitud töö viidi lõpule või on see praegugi pooleli.  Legende ja rahvajutte on mitmeid.

Mõned ütlevad, et igal ohtlikule merereisile minejal oli vanasti kohustus tuua õnnekiviks üks tükk siia hunnikusse. Teised jälle väidavad, et koht kannab nime “Põhja lõpp” — just siin lõpeb paekõva jalgealune ja algab pehmem mullatee. Räägitakse ka, et tegu on muistse hiiekohaga, kus sõlmiti tähtsaid kokkuleppeid ja peeti jumalatega aru. Sellest ka nimi – Põlise leppe kivid. 

Kivid võisid tekkida ka hilisemal ajal, kui mõisnik von Ungern-Sternberg otsustanud Egiptuse eeskujul ka Hiiumaale püramiidi ehitada. Nimelt olnud talurahval viljaikaldus ja nälg ning nad läinud krahvi salvedest vilja küsima. Krahv andnud, aga pärast ütelnud, et selle märgiks tuleb talle ehitada püramiid.

Kindel on vaid see, et need kivid räägivad. Kes nende vahele seisma jääb, kuuleb ehk midagi — tuult, ajahäält või lihtsalt iseenda samme. Otimäe kivihunnik ei ole lihtsalt hunnik. Ta on mälestus, oletus ja kahtlus, mis kobrutab paekihtide vahel, oodates kedagi, kes lõpuks õiged küsimused esitab.

Muudetud 26.06.2025