Toila Oru loss – loss, mis oleks vabalt võinud olla Eesti Versailles

Toila Oru lugu algab miljonäri kapriisist, jätkub Pätsi riikliku esinduspaigana ja lõpeb kahe armee vahelise hävitustööga

Pühajõe ääres asunud Jelissejevi loss, mida täna teatakse rohkem Toila Oru lossina, oli algselt Peterburi suurkaupmehe suvemaja.

1897. aastal ostis miljonär Grigori Jelissejev 144 hektarit maad ja lasi sinna ehitada 57 ruumiga suvemaja, mis valmis 1899. aastal koos kasvuhoone, maneeži, teenijatemaja ja kirikuga. Pärast Jelissejevi perekonna emigreerumist 1917. aastal jäi loss hooldamata ja metsistus. 1934. aastal ostsid kolm Eesti töösturit lossikompleksi ja kinkisid selle Eesti riigile. Loss ja kõrvalhooned ehitati ümber ning võeti kasutusele president Konstantin Pätsi suveresidentsina. Viimast korda viibis Päts Orul 16. juunil 1940. 1940. aasta juunipöörde järel hakati lossi laastama ja osa väärtuslikumast varast viidi Venemaale. 13. augustil 1941 süütasid taganevad punaarmeelased losi ja 1944. aastal lasid Saksa väed õhku ka allesjäänud varemed. Muuseumikaardiga tasuta virtuaalne ajaloorännak.

Pargi taasatmine ja korrastamine algas 1996. aastal. Tänaseks on kunagisele Pühajõe mõisa maadele kärestikulise Pühajõe ürgorgu kujundatud Eesti suurim maastikupark.   

Muudetud: 20.04.2026