Kolkja – koht, kus sibul ja vanausk on core‑identity

Kas teadid, et Kolkjat peetakse Peipsi sibulatee pärliks?

Üheksa meetri kõrgusest Kolkja vaatetornist avanevad suurejoonelised vaated Peipsi järvele. Selge ilmaga näeb ära kolmekümne kuue kilomeetri kaugusel asuva Venemaa ranna, rääkimata kümmekond kilomeetrit lähemal asuvast Piirissaarest. Torn avati külastajatele 2019.  aastal.  Vaatetornil on kolm korrust, kuid vundament on projekteeritud selliselt, et torni saab veel korruse või kahe võrra kõrgemaks ehitada. Praegu kuulub kõrgeima huvilistele avatud Peipsi järve äärse vaatetorni au 12-meetrisele Kallaste vaatetornile.

Vaatetorn on kasutajasõbralik, sest vanuritele ja invaliididele on juurdepääs tornile lihtsustatud ja arvestab ümbritseva keskkonnaga.

Vaatetorni vahetus läheduses asub 1998. aastal avatud  Kolkja vanausuliste muuseum, mis tutvustab Peipsiäärsete vene vanausuliste elu ja kombeid. Esimesed andmed Kolkja kohta pärinevad 1592. aastast. Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Nagu piirkonnale omane, on ka Kolkja arengut mõjutanud vene vanausuliste kogukond, kes vaatamata keerulistele ajaloosündmustele on suutnud säilitada oma identiteedi ja siiani käib vanas palvemajas koos vanausuliste kogudus. Palvemaja on ehitatud aastal 1928. Erinevalt teistest tollal valminud sakraaleehitistest, pole selle palvela kohta teada ei projekti ega arhitekti olemasolu. Võimalik, et oma ehituskunsti poolest kuulsad vanausulised on palvela üldse ilma nõutava projektita ehitanud.

Kolkja on tuntud ka kui üks Peipsi sibulatee pärlitest. Iga aasta kogunevad siia huvilised avastamaks kuulsat Peipsimaa sibulat ja kalatooteid.

Muudetud: 26.06.2025