Hüüru mõis – rikkurite kinnisvaraprojekt, kus keegi ei elanud

Hüüru trahteriks renoveeritud vesiveski oli põhjuseks, miks Hüüru mõis üldse rajati

Hüüru mõis oli algselt Harku mõisa karjamõis, mis rajati aastal 1560 Vääna jõel paiknevale Harku mõisa veskikohale. Järgnevatel aastatel oli mõisal mitmeid omanikke.  1827. aastal ostis mõisa avalikul müügil Harku mõisa omanik Peter Ludwig Kontantin von Unger-Sternberg, üks ümbruskonna rikkamaid mehi, kelle isa oli kuulus Ungru krahv. Unger-Sternbergid ise mõisasse elama ei asunudki ja enne sajandi lõppu müüdi mõis taas edasi.

Pärast mõisate võõrandamist asus aastatel 1921-1973 mõisamajas kohalik kool. Vahepealsetel aastatel asus seaql ka Harku Küla TSN Täitevkomitee, tänaseni tegutsevad seal Hüüru raamatukogu ja kohalik külaselts.

Mõisa peamajast rohkem teatakse teisel pool maanteed asuvat trahteriks renoveeritud 19. sajandi lõpus valminud vesiveskit. Veski töötas jahuveskina 1980. aastani. 1998. aastast eraomanduses, 2003. aastal avati kalarestoranina ja kultuuriürituste toimumise kohana.

Muudetud: 21.01.2026