Saarest Saatseni

Sääretirp ja Kassari kabel

Sääretirbi näol on tegu poolsaarega Kassari edelaosas, kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Sääretirbi lõppu viiv tee on üks Hiiumaa kuulsamaid radu. Teekond Sääretirbi tippu on veidi alla 2 kilomeetri.

Kassari kabel on ainus Baltimaades tegutsev kivist sakraalhoone, millel on rookatus. Rookatusega on ka Sutlepa kabel, aga see on taaspüstitatud vabaõhumuuseumis ja samuti ei ole see kivist. Huvitav ja harva esinev nähtus on ka see, et kantsel on ehitatud altarisse. Kabelis ei ole elektrit ja kõik jumalateenistused ja üritused toimuvad küünlavalgel. Kabeli kõrval on kunagise Kassari mõisniku A. W. Stackelbergi hauakabel, mida esimese Eesti valitsuse ajal kasutati halbade ilmade korral matuse rituaalide ruumina.

Kassari ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas. Kassari kabeliaeda on maetud näitleja Olev Eskola.

Kassaris on võetud üles stseene filmile Karge meri (1981), Sääretirbis filmile Värvilised unenäod (1974).

.

Esiküla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Sääretirp, Kassari küla, Hiiumaa vald, Käina osavald, 92114, Eesti

 

 

Kirjeldus

Views: 9

Sääretirp ja Kassari kabel asuvad Hiiumaa lõunaosas.

Vaata, mida veel Hiiumaal huvitavat  leida võib.

 

Siin saad jagada oma muljeid, arvamusi, esitada küsimusi.

Teie mure on meie rõõm!

Selle nime all jõuab Sinu asjalik kommentaar ka veebilehele, võib olla varjunimi.
Lisa, kui ootad küsimusele personaalset vastust.
Lisa viide, mille kohta kommentaar on. Veebilehe toimetajal on õigus otsustada, kas ja millisel määral kommentaar veebilehel avaldada.
Müügi- ja privaatsustingimused on kättesaadavad veebilehe jaluses

 

Hiiumaa, skandinaaviapäraselt Dagö ehk päevasaar, on suuruselt Eesti teine saar, Maakond ise aga Eesti väikseim maakond. Saarel on üks omavalitsus – Hiiumaa vald, mis jaguneb omakorda 5 osavallaks: Emmaste, Käina, Kärdla, Kõrgessaare ja Pühalepa. Hiiumaal on 1 linn, 2 alevikku ja 182 küla. Paljudes kohanimedes on tänini aimata rootsi keele mõjutusi. Püsielanikke on saarel ca 9500, suviti kasvab tänu suvehiidlastele see arv vähemalt poole võrra.

Hiiumaa ajalugu sai alguse juba 455 miljoni aasta eest, mil praeguse Kärdla linna lähistele tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel ligi kümne kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel asukohal ja seeläbi võib Hiumaad lugeda üheks maailma vanimaks saareks.

Scroll to Top