Sääre­tirp ja Kassari kabel

Kas teadsid, et Kassari kabel on ainus Baltimaades tegutsev kivist sakraalhoone, millel on rookatus?

Sääretirbi näol on tegu poolsaarega Kassari edelaosas, kirde-edela suunalise oosiga, mis kõrgemas osas on kaetud taimestikuga, kuid kaob merre kiviklibuse säärena. Sääretirbi lõppu viiv tee on üks Hiiumaa kuulsamaid radu. Teekond Sääretirbi tippu on veidi alla 2 kilomeetri.

Kassari kabel on ainus Baltimaades tegutsev kivist sakraalhoone, millel on rookatus. Rookatusega on ka Sutlepa kabel, aga see on taaspüstitatud vabaõhumuuseumis ja samuti ei ole see kivist. Huvitav ja harva esinev nähtus on ka see, et kantsel on ehitatud altarisse. Kabelis ei ole elektrit ja kõik jumalateenistused ja üritused toimuvad küünlavalgel. Kabeli kõrval on kunagise Kassari mõisniku A. W. Stackelbergi hauakabel, mida esimese Eesti valitsuse ajal kasutati halbade ilmade korral matuse rituaalide ruumina.

2025. aasta lõpus sai kabel uue siberi lehisest kattelaudisega tornikiivri. Kabelit külastab aastas ca 4000 turisti ja nüüd on neil ka lootust torni pääseda.

Kassari ühed kuulsamad suvitajad on olnud kirjanik Aino Kallas ja keelemees-diplomaat Oskar Kallas. Kassari kabeliaeda on maetud näitleja Olev Eskola.

Kassaris on võetud üles stseene filmile Karge meri (1981), Sääretirbis filmile Värvilised unenäod (1974).

Muudetud: 16.12.2025